Jean Shepard
Jean Shepardi hääl sobis teraskitarri kõlaga ja väljendas valusaid tundeid otse; see hääl kandis teda läbi kuus aastakümmet kestnud karjääri Grand Ole Oprys. Ta jõudis plaadiärisse ajal, mil seal kaheldi, kas naine suudab kantrimuusikas üksi läbi lüüa, ning veetis ülejäänud elu vastupidist tõestades.
Viimati eetris · Second Fiddle
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Second Fiddle4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Kuna Jean Shepard polnud veel saanud kahekümne ühe aastaseks, määrasid tema vanemad Ferlin Husky seaduslikuks eestkostjaks, et mõlemad lauljad saaksid osariikide vahel tuuritada.
- Shepard ja Hawkshaw Hawkins abiellusid 1960. aastal Wichitas, Kansase osariigis, otse laval.
- Shepardi esimesel Capitoli singlil oli tema nime kõrval ka steelkitarrist Speedy Westi nimi, sest plaadifirma kahtles, kas kantrit esitav naine suudab üksi plaati müüa.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Jean Shepard, sünninimega Ollie Imogene Shepard, sündis Oklahomas Pauls Valley maapiirkonnas ja kolis 1940. aastate keskel koos suure perega Californiasse Visaliasse. Keskkooli ajal laulis ja mängis ta kontrabassi naisansamblis Melody Ranch Girls, mille ta oli koos sõpradega asutanud. Kantritäht Hank Thompson kuulis teda, soovitas teda produtsent Ken Nelsonile ning Capitol Records sõlmis temaga 1952. aastal lepingu. Nii jõudis ta üleriigilisse muusikaärisse läänerannikult, mitte Nashville'i kaudu.
Tuntuks saamine
Juba tema teine plaat muutis kõike. 1953. aasta duetis „A Dear John Letter“ kõlasid Shepardi laul ja Ferlin Husky kõneosa; lugu juhtis kuus nädalat Billboardi kantriedetabelit ning jõudis popiedetabelis neljandaks. 1955. aastal sai Shepard sooloartistina tuntuks looga „A Satisfied Mind“, astus sama aasta novembris Grand Ole Opry liikmeks ja salvestas järgmisel kuul albumi „Songs of a Love Affair“, mis võis olla kantrimuusika esimene naissolisti kontseptalbum.
Muusika ja tuntumad lood
Shepard ei lihvinud oma kõla turu jaoks siledamaks. Jõulise honky-tonk-häälega laulis ta naise vaatenurgast ihast, reetmisest ja rasketest valikutest. Ta oli ka üks esimesi naisi kantrimuusikas, kes juhtis oma kontserdireise ise, mitte ei esinenud bändi naissolisti või abielupaari ühe poolena. Nii aitas ta sillutada teed Loretta Lynnile ja Tammy Wynette'ile. Joodeldades ja otsekoheselt lauldes hoidis ta oma muusika selle kantritraditsiooni juures, mida ta kaitses.
Edu ja tunnustus
Kui tema abikaasa, laulja Hawkshaw Hawkins, hukkus 1963. aasta lennuõnnetuses, milles suri ka Patsy Cline, pidas Shepard karjääris mitu kuud pausi. 1964. aastal naasis ta looga „Second Fiddle (to an Old Guitar)“; see jõudis kantriedetabelis viiendale kohale ja oli tema esimene edetabelilugu pärast 1959. aastat. Järgmisel aastal tõi see talle Grammy nominatsiooni. Seejärel jõudis ta kuni 1978. aastani igal aastal vähemalt ühe looga edetabelisse; tema viimaseks esikümnehitiks jäi 1973. aasta „Slippin’ Away“.
Mis sai edasi
Grand Ole Opry jäi Shepardi hilisema karjääri avalikuks keskpunktiks: 2005. aastal tähistas ta seal viitkümmend aastat ning oli aastaid Opry kõige kauem katkematult liikmeks olnud täht. 2011. aastal valiti ta Country Music Hall of Fame'i; sellega tunnustati nii tema plaate kui ka seda, et ta avas uksi teistele naistele. 21. novembril 2015 tähistas ta kuutkümmend aastat Grand Ole Opry liikmena ja lõpetas seal esinemise. Shepard suri 25. septembril 2016 Nashville'is. Juba 2010. aasta intervjuus oli ta ise sõnastanud oma epitaafi: „Ma armastasin seda, mida tegin, ja tegin seda, mida armastasin.“
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 16.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
