Janika Sillamaa
Kui Jaak Joala ja Jüri Makarov leidsid 1992. aastal 17-aastase Janika Sillamaa muusikali „Jesus Christ Superstar“ garderoobist, oli neil kiire: Eestil tuli kuu ajaga oma esimeseks Eurovisiooni katseks valmis olla. Ootamatu kutse muutis tema lauljatee suunda, kuid viimaseks pöördeks see ei jäänud.
Viimati eetris · Aeg on laul
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Täiskohaga naine3 korda eetrisviimati
- 2Aeg on laul2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- 1993. aastal lendas Sillamaa esimest korda ja nägi Ljubljanas esimest korda mägesid.
- Eurolaulu proovides viskas Jaak Joala teda kord kahvliga, sest arvas, et laulja esitab „Lootust“ meelega kehvemini; Sillamaa on seda etteheidet eitanud.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Muusikute peres kasvanud Sillamaa jõudis suurele lavale varakult. Tema ema Kaari Sillamaa on helilooja ja teatrilooja ning isa Ivo Sillamaa kontsertpianist. Lauljana debüteeris Janika 1990. aastal Roskilde rokifestivalil rokkoratooriumis „Võti Paradiisi“, kus esinesid ka Mahavok, Pearu Paulus, Evelin Samuel ja Maarja-Liis Ilus. Hiljem lõpetas ta Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pop-jazzlaulu erialal; tema õpetajate hulka kuulusid Jaak Joala ja Kare Kauks.
Tuntuks saamine
1992. aasta muusikalis „Jesus Christ Superstar“ mängis ta Maarja Magdaleenat; juba järgmisel aastal anti kogu Eurolaulu valik tema kanda. Valiku võitis Andres Valkoneni ja Leelo Tungla lugu „Muretut meelt ja südametuld“. Ljubljanas toimunud uute riikide eelvoorus kogus Eesti 47 punkti, jäi seitsme osaleja seas viiendaks ega pääsenud Millstreeti lõppvõistlusele. Sillamaa meenutus annab aimu toonasest tempost: „Ma olin väga noor, ma olin terve elu laulnud ja siis mulle öeldi, et sa pead laulma jube tähtsas kohas.“
Muusika ja tuntumad lood
Pärast eurolauluaastat ei jäänud ta ühe telehetke lauljaks. Sillamaa oli aastatel 1994–1997 ning 1999–2000 rokkansambli The Names solist; ansambel esines 1995. aasta Rock Summeril ja aasta hiljem Szczecini Balti mere festivalil. Samal ajal kujunes temast ka autor ja teatritegija. Oma esimese laulu kirjutas ta enda sõnul alles 27-aastaselt, 2003. aastal noortemuusikali „Kolm musketäri“ jaoks. Koos ema Kaariga loob ta viise, sõnu ja seadeid, kuid kirjeldab nende loomelaade vastanditena: „Ema on helge ja hele. Mina turbulentne, dramaatiline ja tume.“ 2013. aastal ilmus Sillamaa esimene autoriplaat „Täiskohaga naine“.
Mis sai edasi
Valus pööre tuli lavastajaõpingutega. 2000. aastal pani Sillamaa lauljakarjääri pausile ja läks lavakunstikooli, kuid 2003. aastal arvati ta pärast eksamitöö tagasilükkamist koolist välja. Peagi sai ta muusikali „Aida“ nimiosa ja leidis, et koolitee katkemine ei otsusta kogu tema tuleviku üle: „Te ei ole jumalad, inimene saab natukene ise ka oma elu meisterdada.“ Alates 1998. aastast on ta olnud Kaari Sillamaa muusikateatri lavastaja ja muusikaline juht ning kirjutanud lavateoseid, libretosid ja muusikat. 2025. aastal võrdles ta koolis töötamist renessansiinimese eluga, kus sama inimene ühtaegu lavastab, õpetab ja teeb vajaduse korral ka kostüüme.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 13.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
