Jane Wiedlin
Jane Wiedlin jõudis Los Angelese pungiskeenele moeüliõpilasena, kes ei osanud veel ühtki pilli mängida. Mõne aastaga kasvas sellest isetegemise vaimus tehtud hüppest tema kaasabil välja bändi Go-Go’s särav kitarripopp, millest sai ühtlasi eeskuju naistele, kes tahtsid oma laulud ise kirjutada ja esitada.
Viimati eetris · Rush Hour
Lood eetris
90 päeva · 08.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Rush Hour4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Los Angelese pungiringkonna algusaastatel kasutas ta nime Jane Drano.
- 1989. aasta filmis „Bill & Ted’s Excellent Adventure“ kehastas ta Joan of Arci.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Wiedlin avastas Briti pungi moeajakirjade kaudu, kui õppis Los Angeleses disaini. 1976. aastaks oli ta leidnud väikese Hollywoodi pungiringkonna, kus peaaegu igaüks näis kokku panevat oma ansamblit. 1978. aastal asutas ta koos Belinda Carlisle'i ja Margot Olavarriaga ansambli Go-Go’s. Wiedlin ja Carlisle olid algajad, kuid see oligi asja mõte: selles ringkonnas oli tähtsam pihta hakata kui luba oodata. Kaks kuud hiljem liitus nendega Charlotte Caffey ning ansambli toores kõla hakkas kujunema meloodiliseks popiks.
Tuntuks saamine
Klassikaline koosseis oli paigas 1981. aastaks, kui Go-Go’s sõlmis lepingu plaadifirmaga I.R.S. Records ja avaldas albumi „Beauty and the Beat“. Wiedlini kõige ilmekam läbimurre algas kirjavahetusest: ansambli Specials liige Terry Hall saatis talle paberil laulusõnad, Wiedlin lõpetas teksti ja kirjutas loole „Our Lips Are Sealed“ muusika. See laul aitas pungiklubides sündinud bändil jõuda popmuusika peavoolu. Debüütalbumiga sai ansamblist Go-Go’s esimene ainult naistest koosnev bänd, mis mängis ise pille, esitas omaloomingut ja jõudis Billboardi albumiedetabeli tippu.
Muusika ja tuntumad lood
Wiedlin mängis rütmikitarri ja laulis taustavokaali ning tõi ansamblisse ka laulukirjutaja vaistu, mis leidis pungienergias koha meloodilisusele. Kuulsuse kasvades tekkisid bändis ka mõrad. Ta ütles hiljem, et bänd oli alustanud võrdsete liikmetena, kuid tähelepanu koondus üha enam Carlisle'ile; ta rõhutas, et Carlisle ei olnud selles süüdi. Wiedlin lahkus 1984. aasta oktoobris, et alustada soolokarjääri, ning järgmise aasta mais läks Go-Go’s laiali. Hiljem kahetses ta lahkumist ja mõtles, kas korralik paus pidevast tuuritamisest oleks võinud bändi koos hoida.
Soololoomingus säilisid lühikesed tabavad meloodiakäigud, kuid kõla liikus lihvitud popi poole. 1988. aasta albumilt „Fur“ ilmus tema suurim soolohitt „Rush Hour“: see jõudis Ameerika Ühendriikides üheksandale ja Suurbritannias kaheteistkümnendale kohale ning püsis sealses singliedetabelis üksteist nädalat. Aastatel 1985–2000 ilmus tal neli sooloalbumit; veel ühe loomingulise suuna avasid talle näitlemine ja mahukas häälnäitlejatöö.
Edu ja tunnustus
Go-Go’s tuli hiljem mitu korda taas kokku, avaldas muu hulgas 2001. aastal uue stuudioalbumi ning võeti 2021. aastal Rock & Roll Hall of Fame'i liikmeks. Wiedlin ütles laiema mõju kohta otse: „Kuna olime esimesed, innustasime minu arvates väga paljusid tüdrukuid ja noori naisi muusikuteks ja laulukirjutajateks hakkama.“
Mis sai edasi
Ka hiljem on Wiedlin ikka uuesti alustanud. Koos duoga Elettrodomestico andis ta 2024. aastal välja EP „ED“, seejärel naasis ta koos ansambliga Go-Go’s lavale ja andis 2025. aastal läänerannikul kontserte, nende seas Coachella festivalil. Ilmumas on ka tema kaveralbum „¡I PROTEST!“. Mälestusteraamat „TMI: Memoirs of a Go-Go“ on kavas avaldada 10. novembril 2026; raamat viib loo tagasi Los Angelese isetehtud pungimaailma, kus Wiedlin esimest korda otsustas kõigepealt alustada ja alles siis õppida.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 08.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
