Jan Hammer
Jan Hammeri Minimoogi soolot Billy Cobhami albumil „Spectrum“ on tihti peetud kitarrisooloks. Hammer tegi sellest segadusest osa oma käekirjast: Praha klaveriõppega pianist pani süntesaatori kõlama kitarridega võrdselt jõulise soolopillina ning viis selle kõla hiljem televisiooni.
Viimati eetris · Crockett's Theme
Lood eetris
90 päeva · 08.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Crockett's Theme4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Kui ühe tema analoogsüntesaatori häälestus kontserditurneel paigast läks, tuli Hammeri sõnul praktilise lahendusena pillile altpoolt hoop anda.
- Kui Hammer kümne aasta järel esimest korda Prahasse naasis, istus ta perekonna vana klaveri taha ning sealt sündis terviklik pala „Coming Back Home“.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Hammer sündis 1948. aastal Prahas ja hakkas nelja-aastaselt klaverit õppima. Neljateistkümneselt esines ja salvestas ta juba džässitrioga. Nõukogude Liidu juhitud sissetung Tšehhoslovakkiasse muutis 1968. aastal tema eluteed: perekond kolis Ameerika Ühendriikidesse, kus ta õppis Berklees. Sarah Vaughani kontserdil kohtus ta laulja bassisti Gene Perlaga; pärast hilisemat jämmimist Bostonis soovitas Perla teda Vaughanile ning Hammer töötas aasta lauljatari pianisti ja dirigendina. Hiljem meenutas ta, et oli pakkumise peale „täielikus šokis“, kuid aastad, mil ta oli saatnud oma lauljast ema, olid talle juba õpetanud, kuidas lauluhäält toetada.
Tuntuks saamine
Hammer liitus 1971. aastal Mahavishnu Orchestra algkoosseisuga. Ansambli rokkmuusika valjus, India ja klassikalise muusika mõjud, ebaharilikud taktimõõdud ning vaba improvisatsioon andsid tema Minimoogile võimaluse tõusta taustavärvist soolopilliks. Hammer kirjeldas süntesaatorit hiljem sõnadega „minu hääl“ ning Mahavishnut välgulöögist tabatud instrumentaalrokiansamblina. Kui ansambel 1973. aastal tegevuse lõpetas, valas ta kogunenud loomistungi oma 1975. aasta soolodebüüti „The First Seven Days“, mille ta tegi suures osas üksi.
Muusika ja tuntumad lood
Järgmise kümnendi jagas Hammer soolotöö ja kitarrikesksete koostööprojektide vahel. Ta kirjutas muusikat Jeff Becki albumile „Wired“, mängis sellel ja käis Beckiga kontserditurneel ning muutis oma klahvpillimängu nii ründavaks, et sai kitarristiga fraase vahetada. 1984. aastal andis televisioon sellele lähenemisele uue lava. Sari „Miami Vice“ vajas iga nelja päeva järel uut muusikat, kuid Hammeri sõnul sujus töö, sest tal oli „täielik loominguline vabadus“: ühel nädalal võis kõlada afrokuuba muusika, teisel džäss, eksperimentaalne elektroonika või rokk. Ta lõi, esitas, salvestas ja miksis muusika ise, muutes lühikesed dramaatilised lõigud paladeks, mille meloodia ja kõlapilt jutustust kandsid.
Edu ja tunnustus
„Miami Vice Theme“ jõudis 1985. aastal USA Billboard Hot 100 edetabeli esikohale ning võitis 1986. aastal Grammy nii instrumentaalloomingu kui ka popmuusika instrumentaalesituse kategoorias. Edukas polnud ainult tunnuslugu: „Crockett’s Theme“ tõusis 1987. aastal Suurbritannia singliedetabelis teisele kohale ja püsis kuus nädalat esikümnes.
Mis sai edasi
Hammer jätkas tööd filmi, televisiooni ja soolosalvestistega. 2022. aasta albumil „Seasons Pt. 2“ päästis ta koguni pala „Oceans and Continents“, mida ta oli alustanud aastakümneid varem koos trummar Simon Phillipsiga: Hammer taastas selle kehva kvaliteediga lindilt, korrigeeris digitaalselt salvestuse kiirust ning lõpetas pealelindistused ja soolod. Vanast visandist sai uus väljaanne rohkem kui nelikümmend aastat pärast esimest salvestust.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga24 allikatKontrollitud 08.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
