Kuidas alustati

James Hillier Blount sündis 1974. aastal Tidworthi sõjaväehaiglas. Armee stipendium aitas tal Bristoli ülikoolis õppida; pärast lõpetamist 1996. aastal läbis ta väljaõppe Sandhurstis, astus Life Guardsi teenistusse ja tõusis kapteniks. 1999. aastal Kosovos teenides võttis ta tanki kaasa kitarri ja kirjutas seal loo „No Bravery“. 2002. aastal, vahetult enne armeest lahkumist, seisis ta kuninganna ema sarga auvalves, kui too oli avalikuks hüvastijätuks välja pandud.

Tuntuks saamine

Vormivahetus ei kujunenud sujuvaks marsiks popmuusikasse. Pärast EMI-le demode tegemist kaotas Blunt mootorratta üle juhitavuse ja purustas kitarri, mis oli Kosovo üle elanud; plaadilepingut EMI talle ei pakkunud. Ent mänedžer Todd Interland kuulis demot ja helistas CD-l olnud numbrile. Linda Perry nägi seejärel Blunti 2003. aastal South by Southwestil ning pakkus talle samal õhtul lepingut. Produtsent Tom Rothrock aitas tal tagasihoidlikus kodustuudios töötlemata demodest vormida albumi „Back to Bedlam“.

Muusika ja tuntumad lood

Blunti selge kõrge hääl ning klaveri- ja kitarriballaadid tegid tema turundamise romantilise lauljana lihtsaks, kuid tema enda kirjeldus on kõhedam. Loo „You’re Beautiful“ kohta ütles ta, et seda on alati peetud romantiliseks, ehkki tegelikult on see pisut kõhe. Laulu tohutu levik tõi tuntuse kõrval ka vastureaktsiooni. Blunt vastas sellele eneseirooniaga, mis sai tema avaliku hääle teiseks tahuks eriti internetis. Samal ajal tõestasid „1973“, „Stay the Night“, „Bonfire Heart“ ja Robin Schulziga koos valminud „OK“, et tema kuulajaskond ulatus kaugemale ühest vältimatust debüüdiajastu singlist.

Edu ja tunnustus

„Back to Bedlam“ müüs üle 12 miljoni eksemplari ja sellest sai Suurbritannia 2000. aastate enimmüüdud album. Seejärel ilmus Bluntil terve rida esikümnealbumeid; ta võitis kaks Brit Awardsi ja kaks Ivor Novello Awardsi auhinda ning sai viis Grammy nominatsiooni. Ent „You’re Beautiful“ ootamatut mõõtu on ta kirjeldanud pigem isiklikus kui statistilises võtmes: ta oli lootnud lihtsalt muusikat avaldada ja hitt hirmutas teda, kuid kindlustas talle elu tuuritava muusikuna, mida ta ise endiselt soovis.

Mis sai edasi

2021. aasta kogumik „The Stars Beneath My Feet“ näis pärast seitsetteist aastat olevat loole punkt, kuid plaadifirma pakkus talle uut lepingut. Blunt võttis seda näilist lõppu kui luba uuesti alustada ja 2023. aastal järgnes „Who We Used to Be“. 2026. aasta septembriks oli ta välja kuulutanud uue stuudioalbumi „Airplane Mode“ ja 2027. aasta tuuri. Tema eelistatud kogumikupealkiri võttis nalja ja visaduse kokku ühe reaga: „The Greatest Hit And Songs I Wish You’d Heard“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 13.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada