Jake Kellen
Teeäärne papist silt andis nime Jake Kelleni debüütalbumile, stuudio lähistel kohatud sarvsisalik aga tema plaadifirmale. See on lühike ja äratuntavalt teksaslik alguslugu lauljale, kes ehitas oma karjääri üles tantsusaalides ning omaenda Horny Toad Recordsi kaudu.
Viimati eetris · Amarillo Highway (Radio Edit)
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Amarillo Highway (Radio Edit)3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Enne esimese albumi salvestamist rahastas Kellen oma muusikukarjääri, aidates oma hõimlase kunstviimistlusettevõttes.
- Esimesel tasulisel esinemisel, mis toimus Johnny Cashi surmapäeval, palusid kuulajad Cashi laule, mida Kellen polnud ette valmistanud.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Jacob Kellen Alcorta sündis Littlefieldis, käis koolis Oltonis, õppis Lubbock Christian Universitys ja lõpetas õpingud Texas Tech Universitys. Muusika tuli tema ellu tükikaupa: ta otsis pere klaveril viise, õppis iseseisvalt mängima venna unarusse jäetud elektrikitarri ja hakkas laule kirjutama, kui töötas New Mexicos Camp Blue Haveni territooriumihooldajana. Sealsed talendiõhtud andsid talle esimese publiku.
Esimest korda astus ta publiku ette Lubbockis Bash Riprock’sis 12. septembril 2003, oma kahekümne esimesel sünnipäeval. Kellen vahetas oma John Deere’i nokkmütsi võimaluse vastu laulda Pat Greeni lugu „Southbound 35“. Hiljem võttis Kellen selle hetke kokku sõnadega: „Rahvas läks pöördesse.“ Oma lauda naastes oli ta veendunud, et tahabki esineda.
Tuntuks saamine
Iganädalased esinemised Lubbockis viisid 2005. aastal omal käel toodetud debüütalbumini „Take Me Home“; Kellen kirjutas selle kümnest laulust kaheksa. Salvestamine algas Lubbocki lähistel ja jätkus Nashville’is; kaasa tegid muu hulgas Lloyd Maines, Jimmy Mattingly ja Steve Hornbeak. Samal aastal kirjutas Kellen Texas Forest Service’i Smokey Beari lauluvõistluse jaoks loo „Don’t Burn Texas Down“. Amet kasutas salvestist kogu Texases raadios ja televisioonis edastatud avalikes teadaannetes.
Muusika ja tuntumad lood
Kelleni eeskujuks oli sõltumatu Texase kantri tee, mida ta nägi Pat Greeni ja Cory Morrow’ juures: kohalikud laulud, lakkamatu tuuritamine ja võimalus hakkama saada ilma Nashville’i lepinguta. Tema enda looming käsitles armastust, õpinguid, perekonda, usku ja elu teel. Oma blogis sõnastas ta selle loomingu keskme selgelt: „Iga laul, mille kirjutan ja mida laulan, põhineb usul, perel ja armastusel.“ 2009. aastal järgnes album „Grace“ ja 2012. aastal „Heart of Gold“. Loole „If Love Was a Road“, mida ta nimetas tollal oma suurimaks hitiks, valmis pärast seitsmepäevast võtteperioodi tema esimene professionaalselt toodetud muusikavideo.
Edu ja tunnustus
Texase kontserdiring viis Kelleni ühele lavale ka Roger Creageri, Doug Morelandi ja Aaron Watsoniga. Watsonist sai korduv partner: Kellen kirjutas, et 2012. aastaks olid nad andnud koos ligikaudu kümme kontserti, ning kiitis Watsoni bändi heldust. 2015. aasta juulis ilmusid nende nimed koos ka salvestisel, kui Kellen avaldas koos Watsoniga loo „Amarillo Highway“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 20.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
