Jaanika Sillamaa
Jaanika Sillamaa jõudis Eesti muusikalukku lauljana, kuid tema pikem loometee viis teatrisse: lavastajaõpingute nimel pani ta lauljakarjääri pausile ning leidis pärast valusat pööret taas tee lavale.
Viimati eetris · Lootus
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Lootus2 korda eetrisviimati
- 2Muretut meelt ja südametuld1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Jaanika Sillamaa ja Evelin Samuel-Randvere tutvusid 14-aastaselt Kaari Sillamaa juhitud muusikateatris ning said kiiresti sõpradeks.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Sillamaa sündis 23. juunil 1975 Tallinnas perekonda, kus muusika ja teater olid igapäevased: ema Kaari Sillamaa rajas laste muusikateatri, isa Ivo Sillamaa on pianist ning vend Virgo Sillamaa kitarrist ja helilooja. Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis õppis ta pop-jazz-laulu Jaak Joala ja Kare Kauksi juures ning lõpetas kooli 1996. aastal. Lauljaks õppimise kõrval kasvas temast algusest peale ka teatritegija.
Tuntuks saamine
Üleriigilise tuntuse tõi 1993. aasta Eurolaul. „Muretut meelt ja südametuld“ võitis Eesti valiku 193 punktiga ning Sillamaa võistles Eesti esimese eurolauljana Ljubljanas Eurovisiooni finaalikoha nimel. Finaali ta ei pääsenud, kuid samal aastal ilmus debüütalbum „Lootus“. Ainult lauljarolli juurde ta siiski ei jäänud: hiljem jõudis ta nii muusikalilavale kui ka lavastajatööni.
Muusika ja tuntumad lood
Pärast pop-jazzi õpinguid pööras Sillamaa pilgu lavastamisele. Ta õppis aastatel 2000–2003 Eesti Muusikaakadeemia kõrgemas lavakunstikoolis, võttis lisaainena klassikalist laulu ja pani selleks lauljakarjääri pausile. Kui üks tema lavastus eksamikomisjonist läbi ei läinud, pidi ta koolist lahkuma. Peagi sai ta peaosa muusikalis „Aida“, ent veel olulisem oli otsus teatrist mitte loobuda. „Inimene saab natukene ise ka oma elu meisterdada,“ võttis ta selle pöörde hiljem kokku.
Lavastamise kõrval kirjutas ta ise näidendeid, libretosid ja muusikat, nende seas „Prügimäe printsessi“, „Verelegendi“ ja rokk-ooperi „Faust“. Nõnda jäi laulmine tema loomingus üheks väljendusvahendiks mitme seas ega määranud kogu tema tööd.
Mis sai edasi
2013. aastal, kakskümmend aastat pärast debüüti, ilmus tema esimene autoriplaat „Täiskohaga naine“. Sillamaa sõnul oli plaadimõte tal ammu peas ja luuletused sahtlis, kuid varem polnud tal plaadi tegemiseks aega. Plaadi argised ja ühiskondlikud teemad ulatuvad köögitööst sookvootideni; plaati tutvustades rõhutas Sillamaa, et naiseks olemine on väärtus, mitte miski, mida peaks häbenema. Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis on ta olnud lavastaja ja muusikajuht ning ühtaegu autor, õpetaja ja kostüümitegija. 2025. aastal ütles ta selle mitme rolli kohta otse: „Selleks, et ellu jääda, pead mitut asja tegema.“ Samas intervjuus nimetas ta end koolitöös avastatud kire tõttu koguni kostüümikunstnikuks.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 17.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
