Kuidas alustati

Viljandis sündinud Tätte jõudis oma tegeliku kutsumuseni mitme käänaku kaudu. Ta õppis esmalt Tartu Ülikoolis bioloogiat, seejärel Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist ning lõpetas 1990. aastal Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri. Samal aastal sai temast Tallinna Linnateatri näitleja. Laulud polnud hiline kõrvalhobi: Tätte sõnul hakkas ta nii muusika kui ka näidendite kirjutamisega tegelema juba koolipõlves. Üheksa-aastaselt hakkas ta veetma suvesid Vilsandil Juhan Saare ja Heino Väli majas, kus käis kirjanikke, kunstnikke ja näitlejaid. Poiss kuulas nende öiseid vestlusi ning mere, kadakate ja kuivanud taimede lõhn jäi teda saarele tagasi kutsuma.

Tuntuks saamine

Muusikuna astus ta avalikult ette 1992. aasta laulukavaga „Ei juhtu mitte midagi“. Teatrikaaslasest Marko Matverest sai tema laulude oluline lavapartner ning 1995. aastal ilmus nende kassett „Majakavahi armuhüüd“. Sama materjal jõudis plaadile 2000. aastal. See koostöö kinnistas Tätte laulude tuntud esitlusviisi: üks autor kitarriga, tema kõrval tugeva näitlejahäälega kaaslane ning laulude vahel jutustatud lood.

Muusika ja tuntumad lood

Tätte laululooming liikus algusest peale paralleelselt teatri ja kirjutamisega. Tema enda helikandja „Mine mine“ ilmus 2001. aastal, koos Matverega tulid seejärel „Olemine“ ja lauluõhtu „Vana kuub“; hilisemaid etappe tähistavad „Tulemine“, „Äratund“ ja kaheplaadiline „Peatus“. Tema loomingu keskpunkt ei ole stuudiosalvestis, vaid sõna ja esitaja kohalolu. Oma töö eeltingimuse on ta sõnastanud nii: „See kõik algab hingerahu pinnalt.“

Koht eesti muusikas

Tätte ei ole Eesti kultuuris üksnes laulja — tema rollid toetavad üksteist. 1997. aastal pälvis ta Suure Vankri auhinna just laulusõnade autorina; 1999. aastal sai sama tunnustuse näitekirjanikuna. „Ristumine peateega“ ja teised näidendid viisid tema napilt sõnastatud inimlood välismaa lavadele, laulud kõlasid aga tema enda ja Matvere esituses Eesti publiku ees. 2001. aastal anti talle Valgetähe V klassi teenetemärk.

Mis sai edasi

Vilsandi ei ole talle pelgalt laulude kujund, vaid paik, mille poole tema elu on aastakümneid liikunud. Aastatel 2010–2012 purjetas ta katamaraanil Nordea ümber maailma. Näidendite kirjutamisse jäi vahepeal viieteistaastane paus, kuid laulude ja laulusõnadega tegeles ta edasi. 2025. aasta lõpus astus ta taas kontsertidel üles, seekord koos Jaan Söödiga. Oma praegust enesekontrolli on Tätte kirjeldanud väga maiselt: kui talle ei meeldi inimene, kes ta parasjagu on, kõnnib ta kolm kilomeetrit — ja meeldib endale jälle rohkem.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 31.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada