Jaan Kuusk
Laiuse talupidaja pojast sai Stockholmis tenor, noodiraamatute koostaja ja oma plaadimärgi vedaja. Jaan Kuusk ei piirdunud laulmisega: ta aitas eesti repertuaaril jõuda korraga nii raamatusse kui ka heliplaadile.
Viimati eetris · Taamal Kus Vikerkaar
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Taamal Kus Vikerkaar3 korda eetrisviimati
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Jaan Kuusk sündis 10. novembril 1916 Laiusel talupidaja pojana. Kodutalu õigused loovutas ta vanemale vennale ning rajas Jõgevale valmisriieteäri; selle kõrval tegutses ta spordiinstruktorina. 1943. aasta suvel põgenes Kuusk Soome, astus vabatahtlikult sõjaväkke ja teenis hiljem rügemendi sideüksuses. Need käigud viisid ta Eestist eemale enne, kui laulmisest sai tema kõige nähtavam tegevus.
Stockholmis õppis Kuusk laulmist Helmi Setiema juures ning täiendas end ka Itaalias. Ta ühendas suure kire laulmise vastu ettevõtliku loomuga. See polnud enam pelk kõrvalharrastus: Kuusk astus tenorina kuulajate ette ja hakkas peagi ise korraldama, et eesti laulud jõuaksid trükki ja plaadile.
Tuntuks saamine
1962. aastaks oli Kuusk Stockholmis tuntud laulja ning avaldanud nootidega eesti lauliku. Tema nelja palaga orkestrisaatega plaadil kõlasid „Taamal Kus Vikerkaar“, „Kui teaksid neiu“, „Kevade serenaad“ ja „Homme-Domani“.
Muusika ja tuntumad lood
Kuuse eripära oli kahe rolli ühendamine. Ta laulis ise, kuid hakkas Stockholmis ka Bellacordi nime all heliplaate kirjastama ja levitama. Aastatel 1958–1972 ilmus Bellacordi märgi all 19 plaati: kolm LP-d ja 16 EP-d. Kataloog ei piirdunud Kuuse enda häälega; seal olid esindatud ka Alfred Pisuke, Raimund Raidve, Hilma Nerep ning teised paguluses tegutsenud eesti muusikud.
Koht eesti muusikas
Bellacord avaldas lisaks neli reproplaati, millel kõlasid Kalmer Tennosaar, Heli Lääts, Georg Ots, Artur Rinne ja Ott Raukas. Kuusk koostas ka noodikogud „Minu lauluvara“ I ja II. Nii seisis ta korraga mikrofoni ees ja selle töö taga, mille kaudu laulud kuulajani jõudsid. Tema kataloogis seisid kõrvuti paguluses tehtud uued salvestised ja kodumaal tuntud hääled. Plaadid talletasid esitused, noodikogud aga andsid laulud kätte neile, kes tahtsid neid ise laulda.
Mis sai edasi
Viimastel eluaastatel lahkus Kuusk Rootsist ja asus Kanaari saartele, kus esindas Skandinaavia kaupu ning sai tuntuks külalislahkuse poolest. Suur töökoormus tõi kaasa südamehäired ja ta suri 9. novembril 1972 Las Palmases, üks päev enne 56. sünnipäeva. Vaid mõni nädal enne surma oli ilmunud LP-formaadis valik tema lauludest.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 20.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.