Jaan Elgula
Kuuenda klassi suvel lammutas Jaan Elgula Lõuna Kõrgepingevõrkudes vanu lüliteid, et teenida raha oma esimese kitarri jaoks. Pilli järele sõideti Leningradi koguni kaks korda, sest sooviks oli just 12-keelne kitarr.
Viimati eetris · Mängin muusikat (feat Popidiot)
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Mängin muusikat (feat Popidiot)3 korda eetrisviimati
- 2Jõuluks kojuTom ja Jansa90 päevaga eetris ei olnud
Kas teadsid?
- Elgula sai nooruses juhuse läbi terve mandoliinikollektsiooni: tema ema töökohas leiti remondi ajal kinnise ukse tagant eri mõõdus pillid, mida Elgula hakkas ise parandama.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Muusika kuulus Elgula koduse elu juurde juba enne tema enda bände: isa mängis saksofoni ja klarnetit ning osales töökoha ansamblis. Viiendas klassis läks Jaan Tartu poistekoori Uno Uiga käe alla laulma ja kohtus seal poistega, kellest said hiljem tema kaaslased Justamendis. See polnud veel valmis karjääriplaan, küll aga sõpruskond ja muusikaline alus, mis jäid teda aastakümneteks kandma.
Pärast keskkooli asus ta ülikoolis ajakirjandust õppima, kuid õpingud jäid lõpetamata: ansambel oli juba täies hoos ja muusikutöö tõi sissetuleku. Hiljem ühinesid tema elus kaks joont, mille vahel polnud enam vaja valida: laval oli ta pillimees ja laulja, raadios muusikatoimetaja ning saatejuht.
Muusika ja tuntumad lood
Justamendi enda määratluse järgi on ansambli kõla rahvaliku kantri ja rokipoolse biitmuusika segu, kus sõnadel on alati olnud suur kaal. Jaan Elgula kuulub bändi peamiste viisikirjutajate hulka koos Vello Toomemetsa, Viktor Vassiljevi, Indrek Kalda ja Toomas Lungega. Nii pole tema roll piirdunud laulja ja pillimehe tööga: ta on aidanud kujundada ka seda, milline Justamendi laul üldse on.
Eriti selgelt tuleb see esile Hando Runneli luule puhul. Toomas Lunge meenutas, et 1980ndate alguse Tartu kevadfolkidel laulsid kitarriga tudengid sageli Runneli luuletusi, Elgula aga pakkus autorilaulu asemel välja sõna „runneldamine“. Tema lühike põhjendus võtab kokku terve loomingulise põhimõtte: „Runneli luuletus ongi laul tegelikult.“
Edu ja tunnustus
Justament sai 2016. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel auhinna panuse eest Eesti muusikasse. Elgula loos on see tähenduslik mõõdupuu: tema tööd ei määratle üks soolohitt, vaid pikk ühine repertuaar, milles autorid, luuletajad ja pillimehed on loonud äratuntava keele. Ta ise on oma kahe elukutse kohta öelnud: „Mul on vedanud elus, olen saanud teha seda, mida väga armastan ja tahan.“
Mis sai edasi
2025. aastal rääkisid Elgula ja Lunge oma sõprusest, mis oli kestnud juba ligi pool sajandit. Justament ei lähe lavale jäiga kavaga: nad jälgivad publikut ning otsustavad vahel mõlemad sama järgmise loo kasuks juba enne, kui teineteisele otsa vaatavad. Elgula naljatas samas, et Lunge ajab ta närvi siis, kui hakkab laulma laule, mida ta ise on sada aastat laulnud. See väike lavavaidlus näitab, et pikk koostöö pole muuseumiese — see elab edasi kiires reageerimises, ühises mälus ja vanade sõprade vastastikuses aasimises.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 20.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
