Kuidas alustati

Jääboiler kasvas välja samast loojateringist, kust pärines ka Jäääär. Kui Jaan Sööt läks Tallinna, kujunes Jäääärest umbes aastaks inBoiler, mis andis välja kasseti „Patune mõte“. Söödi naastes sai inBoiler uue nime: Jääboiler. 2001. aasta koosseisus laulsid ja mängisid Sööt ning Andrus inBoil Rootsmäe; nendega koos musitseerisid puhkpillimängija Meelis Unt, viiuldaja Tiit Kikas, bassist Alari Piispea ja trummar Tiit Kevad.

Muusika ja tuntumad lood

inBoil nimetas Jääboilerit Jäääärest elektrilisemaks. Laiem pillikoosseis tõi akustilise laululoo kõrvale puhkpillid, elektriviiuli ja terve rütmigrupi. Bändi enda võrdluses jäi Jäääärele vabadus alustada lugu teadmata, kuidas see lõpeb; Jääboiler teadis vormi ette ja viis loo täpselt lõpuni. Kõlapilt ei jäänud sellest hoolimata kitsaks: 2001. aastal rääkis inBoil nii slaavilikult jõulistest lugudest, õrnadest ballaadidest kui ka bossanovast.

Plaadile „Nii ongi“ kirjutas inBoil mitme pala sõnad ja muusika. Jaan Söödi loomingu kõrval kõlasid seal Heikki Kalle ja Andres Raagi muusika ning Rein Ahase, Sven Kuntu, Anzori Barkalaja ja Indrek Hirve tekstid. Nii ei olnud Jääboiler lihtsalt ühe laulukirjutaja saateansambel, vaid bänd, kus kohtusid mitme autori käekirjad.

Edu ja tunnustus

„Nii ongi“ salvestati 2001. aasta jaanuarist märtsini Tartus stuudios Forwards ja see ilmus samal aastal. Plaat valmis Jääääre kümnenda aastapäeva paiku, kuid kinnistas Jääboileri enda nime ja koosseisu. Kontsertidel nägid muusikud enda ees juba uut kuulajate põlvkonda.

Mis sai edasi

Jääboileri varasemat plaadijälge esindab 1995. aasta Tartu kontserdi salvestus „ELUS!“. Sellelt plaadilt võttis saksakeelne Baltische Stunde 2022. aasta märtsis oma Eesti muusika saatesse järjest kolm pala ja lõpetas valiku looga „Veider sõber“. Nii jõudis ansambli kontserdisalvestus aastakümneid hiljem ka saksakeelsete kuulajateni.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga21 allikatKontrollitud 11.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada