J. Geils Band
J. Geils Bandi üleöö edu võttis aega neliteist aastat. Ammu enne seda, kui MTV muutis loo „Centerfold“ 1. koha hitiks, oli kuus muusikut endale nime teinud, andes õhtu õhtu järel laval endast kõik.
Viimati eetris · Centerfold
Lood eetris
90 päeva · 08.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Centerfold4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Debüütalbum salvestati vaid kolme päevaga ja paljud esitused saadi lindile esimese võttega.
- Albumi The Morning After kaanefoto tehti pärast hotellipidu, kus osalesid ansambli War liikmed, muusikali Jesus Christ Superstar trupp ja rulluisuderbi meeskond.
- Enne muusikukarjääri tuli Peter Wolf Bostonisse maalikunsti õppima ning jagas tuba tulevase filmitegija David Lynchiga.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Ansambel sai Massachusettsis alguse akustilise bluusitriona: kitarrist J. Geils, bassist Danny Klein ja suupillimängija Magic Dick. Peter Wolf kuulis neid Cambridge'is ja nägi võimalust jõud ühendada. Wolf ja trummar Stephen Bladd liitusid; klahvpillimängija Seth Justman viis 1969. aastal klassikalise koosseisu lõpule. Nende ühiseks keeleks said Chicago bluus, R&B ja Bostoni klubiõhtute pakiline energia. Wolf ütles hiljem ansambli kohta: „Tundsime kohustust anda oma publikule endast 100 protsenti.“ Just see kohusetunne tegi neist esialgu võimsa kontserdiansambli.
Tuntuks saamine
Plaadifirma Atlantic Recordsi talendiotsija kuulis neid klubis Boston Tea Party ning ansambel sõlmis 1970. aastal firmaga lepingu. Debüütalbum jõudis napilt edetabelisse, kuid lakkamatult tuuritades kasvatasid nad oma mainet lavaesinejatena. 1972. aastal salvestasid nad Detroiti Cinderella Ballroomis kontsertalbumi „Live“ Full House, mis jäädvustas selle lavakeemia plaadile. Töö kandis vilja 1973. aastal, kui album Bloodshot jõudis nende esimese plaadina 10 parema sekka; järgmisel aastal tõusis lugu „Must of Got Lost“ Ameerika Ühendriikides 12. kohale.
Muusika ja tuntumad lood
Bluusi- ja soulikaveritelt liikusid nad hoolikalt komponeeritud popi juurde järk-järgult. 1977. aastal avardas seikluslik album Monkey Island vana valemit, järgmine etapp algas aga üleminekuga Atlanticult EMI Americale. 1980. aastal produtseeris Justman albumi Love Stinks: R&B hoog jäi alles, kuid rohkem ruumi said klahvpillid ja popilikud konksud. 1981. aasta album Freeze Frame viis muutuse lõpule. Albumi esimene singel „Centerfold“ kõlas voolujoonelisemalt, kuid Wolfi kiire sõnavaling, Magic Dicki suupill ja rütmisektsiooni jõud sidusid ka sileda kõlapildi nende klubiaegse algusega.
Edu ja tunnustus
Freeze Frame püsis neli nädalat Billboardi albumiedetabeli 1. kohal ja kokku 70 nädalat edetabelis. „Centerfold“ juhtis Ameerika Ühendriikide singliedetabelit kuus nädalat ning jõudis Suurbritannias 3. kohale; „Freeze-Frame“ järgnes Ameerika Ühendriikides 4. kohaga. MTV oli äsja alustanud ning ansambli sõnul tõid videod, singel ja EMI kampaania nende pikalt küpsenud lavaenergia uue põlvkonnani.
Mis sai edasi
Edu tipul tuli nähtavale ka lõhe ansambli sees. Wolfi ja Justmani vahel tekkisid hõõrumised ning 1983. aastal lahkus Wolf ansamblist. Ülejäänud liikmed tegid veel ühe stuudioalbumi, You’re Gettin’ Even While I’m Gettin’ Odd, ja läksid 1985. aastal laiali. 1999. aastal tuli ansambel kokku taasühinemistuuriks ja esines hiljem veel aeg-ajalt. 2012. aastal kavatsesid teised liikmed Geilsita tuurile minna ning Geils kaebas nad ansambli nime kasutamise pärast kohtusse. Ansambli viimane tegutsemisperiood lõppes 2015. aastal ja kaks aastat hiljem suri J. Geils.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 08.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
