Ivo Linna alustas 1967. aastal Kuressaares ansamblis Müstikud ning liikus sealt Systemi ja taasloodud Müstikute kaudu Tallinna muusikaellu. 1970. aastate keskpaigas sai temast Apelsini laulja; 1978. aastal sündinud Rock Hotel kinnistas tema koha eestikeelse roki ühe keskse häälena. Need ansamblid ei olnud pelgalt taustabändid: igaühes kõlas eri stiil ja igaühes kujunes edasi tema vahetu, jutustav esituslaad.

Televisioon, Apelsin ja Rock Hotel tõid talle tuntust ka väljaspool Eestit, kuid ajaloolise kaalu sai tema hääl 1988. aastal. Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu kõlasid Tartu muusikapäevadel Ivo Linna esituses ajal, mil avalik rahvuslik eneseväljendus polnud veel riskitu. Need salvestised sidusid populaarse laulja Eesti iseseisvuse taastamise mäluga.

Tema repertuaari mahuvad nii rokk ja rockabilly kui ka estraad, rahvalik popp ja rahulikud jutustavad laulud. „Suvi“, „Ma vaatan paadist kiikriga“, „Kui öö“ ja „Laintesse heidan ma“ näitavad seda laiust eri kümnenditel. Linna pole enda sõnul olnud viljakas helilooja: tema tugevus on teiste autorite laulude mõtte selgeks ja usutavaks laulmises.

1996. aastal esitas ta rahvusvahelisel lauluvõistlusel duetina „Kaelakee häält“ ja saavutas viienda koha. See jäi toona Eesti parimaks tulemuseks ning näitas, et pika kodumaise karjääriga laulja mõjus veenvalt ka suurel rahvusvahelisel laval.

Tema koht Eesti muusikas ei põhine ühel ansamblil ega ühel hitil. Apelsin, Rock Hotel, laulva revolutsiooni laulud, Eurovisioon ja hilisemad koostööd kuuluvad kokku ühe tuttava hääle kaudu, mis on saatnud eri põlvkondi tantsupeost riiklike tähtpäevadeni.

2008. aastal alanud koostöö ansambliga Supernova tõi repertuaari uusi laule ja noorema bändipõlvkonna; see on jätkunud pausidega, mitte lakkamatu projektina.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga3 allikatKontrollitud 03.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada