Kuidas alustati

Rausi jõudis lavale juba nelja-aastaselt ETV lastesaates „Laulujütsid“. Viieaastaselt läks ta Kohtla-Järve lastemuusikakooli katsetele ja õppis seejärel klaverit. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias lõpetas ta 1995. aastal muusikapedagoogika, 2011. aastal pärimusmuusika ning 2013. aastal kaasaegse improvisatsiooni eriala. Nii jõudsid tema töös kokku hääl, õpetamine, pärimus ja vaba improvisatsioon.

Tuntuks saamine

Professionaalse muusikaelu alguseks nimetab Rausi 1995. aastat, mil ta jõudis ka noorte lauljate konkursi „Kaks takti ette“ finaali. Valge Daami lauluvõistlusel saavutas ta 2002. aastal teise ja 2003. aastal esimese koha. Need tulemused ei teinud edasist teed siiski lihtsaks: Ida-Virumaalt tulnud lauljana jäi tal puudu muusikaringkonna tutvustest. „See on nii raske. Sa pead kogu aeg tõestama,“ meenutas ta hiljem oma soolokarjääri algust.

Muusika ja tuntumad lood

Ansambli Picante kontsertsalvestusele „Kohtumine“ järgnes 2012. aastal esimene omaloominguline album „KummaLiine Kleit“. Järgmistel autoriplaatidel „2+2 on 2“ ja „Üks-Teist“ jäi jazz pigem lähtekohaks kui piiriks. 2021. aasta albumi kõlas põimuvad post-bluus, bossa, prantsuse kohvikusving, ska-sugemed ja unenäoline tantsumuusika. Seda paletti seob Rausi enda loodud muusika ning pikaajaline koostöö laulusõnade autori Anneliis Kõivuga.

Teine selge suund on vanema eesti levimuusika uus tõlgendamine. 2018. aastal ilmusid „Aitäh, Valter Ojakäär!“ ning koostöös Tiit Borniga valminud „Aitäh, Kustas Kikerpuu!“; 2019. aastal järgnes koostöös Laura Põldverega „Aitäh, Uno Naissoo!“. Neis projektides kohtub Rausi kammerlik laulmislaad uute jazziseadete ja improvisatsiooniga.

Koht eesti muusikas

Kolm „Aitäh“-albumit ei ole juhuslik kõrvalharu, vaid järjepidev töö varasema eesti levimuusika tagasitoomisel. Rausi on neid laule seadnud ja esitanud koos eri põlvkondade lauljate ning jazzmuusikutega, säilitades algse loo, kuid avades sellele uue kõlaruumi.

Mis sai edasi

2023. aastal ilmunud „Elust läbi lenneldes“ oli Rausi seitsmes soolo- ja neljas omaloominguline album; selle kõrval avaldas ta 49 lauluga noodikogu „Looming noodis“. „Ma ei karda olla mina ise,“ võttis ta selle etapi kokku. Samast sügisest töötab ta MUBA rütmimuusika õppejuhina. Seal peab ta noorte jaoks eriti tähtsaks professionaalsete õpetajate kõrval kujunevaid suhteid — just seda tuge, millest tal endal karjääri alguses puudu jäi. 2025. aastal ilmus vabaimprovisatsioonilise vokaaltrio HÄÄÄL debüütalbum „JÄÄÄ“ ning 2026. aastal pälvis Ivi Rausi-Haavasalu Eesti Jazziauhindadel aasta jazziedendaja tiitli.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga40 allikatKontrollitud 29.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada