Kuidas alustati

Esther „Eti“ Zach kasvas Iisraelis mitme muusikamaailma keskel. Tema ema oli Egiptuse juut, isa Maroko juut ja vanaema oli olnud Egiptuses laulja. Ent esimesed plaadid, mis teda öösiti ärkvel hoidsid, olid Barbra Streisandi, Stevie Wonderi, Commodoresi ja Chaka Khani omad. Ta laulis teismelisena klubides ja jätkas ka siis, kui teenis Iisraeli sõjaväes lennukimehaanikuna.

Pärast sõjaväeteenistust sõitis ta Austraaliasse ja peatus seejärel Pariisis, kuhu pidi jääma neljaks päevaks. Ta jäigi sinna. Peret ega sõpru tal seal ei olnud; ta käis ühest pianobaarist teise tööd küsimas ja magas mõnikord põrandal. Lühike tuur koos Kaomaga andis talle esimese pidepunkti, kuid püsivus osutus sama tähtsaks kui anne. Tema tolle aja nõuanne oli otsekohene: mitte kunagi alla anda.

Tuntuks saamine

Produtsent Charles Ibgui oli Alabina projekti aastaid pakkunud, kuid Zach kõhkles. Tema repertuaar oli seni kaldunud inglise- ja heebreakeelse muusika, mitte perekonna juurtega seotud araabia muusika poole. Kui ta lõpuks nõustus, lisasid neli Lõuna-Prantsusmaalt pärit Los Niños de Sara muusikut sellele flamenko ja rumba. Ishtarist sai araabiakeelne hääl ning 1996. aasta salvestis „Alabina“ kujunes rahvusvaheliseks tantsuhitiks.

Muusika ja tuntumad lood

Kooslus toimis, sest keeltel olid eri ülesanded: Ishtari araabiakeelne laul põimus ansambli hispaaniakeelse vokaaliga ning taga kandsid löökpillid ja tantsupopp. Ta kirjeldas seda kõla rännakuna, mis viib üle kõrbe ja jõuab rumbani. Oluline oli ka tema autorlus: loo „Baila Maria“ ei laulnud Ishtar mitte üksnes sisse, vaid on ka üks selle autoritest.

Tema soolodebüüt „The Voice of Alabina“ ilmus 2000. aastal ja tõi Lähis-Ida osa selgemalt esile, loobumata moodsast tantsumuusika produktsioonist. Hilisematel plaatidel laienes keelte valik araabia, heebrea, prantsuse, inglise ja hispaania keelele ning pealkiri „Je Sais D'Où Je Viens“ ütles päritolutunde otse välja.

Mis sai edasi

2016. aasta album „Baila“ tõi taas esiplaanile prantsuskeelse laulu ja tantsumuusika. 2018. aastal kolis Ishtar perega Prantsusmaalt tagasi Iisraeli. Pärast 7. oktoobril 2023 toimunud rünnakuid ja isa surma ei kuulanud ta kaks kuud muusikat; tema naasmist tähistas heebrea-prantsuskeelne laul „L'enfant“, mille ta pühendas Nova festivali ohvritele. 2026. aastal rääkis ta laval taas Alabinast, tähistades kolme aastakümne möödumist ansambli esimesest albumist ja valmistades ette uut rahvusvahelist tuuri.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 07.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada