Kuidas alustati

Isac Ellioti tee ei alanud salvestusstuudiost, vaid poistekoorist Cantores Minores. Ta liitus kooriga kuueaastaselt ja laulis seal kolm aastat, seejärel astus üles Svenska Teaterni muusikalides „Cabaret“ ja „Kristina från Duvemåla“. Esimene plaadileping sõlmiti juba 11-aastaselt. 2013. aasta kevadel, kui ta oli kaheteistaastane, tegid esimene singel „New Way Home“ ja sellele järgnenud album lapsesinejast teinipopi uue näo.

Tuntuks saamine

Ingliskeelne karjäär ei jäänud üksnes kodumaiseks: kuulajaid kogunes ka Rootsist ja eriti Norrast. Esimese lepingu lõppedes hakkasid Elliot ja tema mänedžerist isa rahvusvahelist karjääri uuesti üles ehitama ning tegid seda poolteist aastat. Ta andis pop-up-kontserte muu hulgas Poolas, Kreekas ja Serbias ning Saksamaal võistles tema pärast lõpuks viis plaadifirmat. Leping sõlmiti Universaliga ja Briti esindusagentuuriks valiti First Access. Elliot kirjeldas seda aega otsekoheselt: rahvusvahelise karjääri ehitamine võtab aega, on raske ja sarnaneb maratoniga.

Muusika ja tuntumad lood

2019. aastal ilmunud „Waiting Game“ tähistas liikumist täiskasvanulikuma linnaliku popi poole, kuid tõeline suunamuutus tuli pärast pandeemiat. Rahvusvahelised plaanid seiskusid ja koju jäänud nukrameelne Elliot läks koos sõpradega stuudiosse. Nii sündis soomekeelne „20min“, millel teevad kaasa William ja Cledos. Lugu levis TikTokis juba enne ilmumist ja kogus esimesel päeval Spotifys 320 000 kuulamist. Arvust tähtsam oli see, et ta leidis oma hääle: Ellioti sõnul tundus soome keel talle omane ja ehe. Ta lubas pühendada järgmise aasta täielikult soomekeelsele muusikale.

Edu ja tunnustus

Keelevahetusest kasvas välja täiesti uus karjäär. Esimene soomekeelne album „Kävi Miten Kävi“ ühendas popi hiphopi mõjutustega ja püsis Soome ametlikus albumiedetabelis üle 90 nädala; Warneri andmeil oli seda 2025. aasta märtsiks kuulatud voogedastusplatvormidel üle 80 miljoni korra. Teinitähe rahvusvahelisest popist sai nii kodumaine ja tumedam kõlapilt, mis sündis koos teiste muusikutega, ilma et suured meloodiad oleksid kadunud.

Mis sai edasi

Teine soomekeelne album „Vanhasta Uuteen“ ilmus 2025. aasta märtsis ja oli juba enne ilmumist kogunud kahekordse plaatina jagu kuulamisi. Nimi polnud lihtsalt turunduslause: Elliot rääkis, et oli albumit teinud kaks aastat, mille sisse mahtus raskeid ja kehvi hetki, ning oli selleks ajaks olnud üle aasta kaine. Tema sõnul ühendas album vana ja uue mina kirjutatud tekstid tumedate produktsioonide ja suurte meloodiatega. Lapsena välismaale pürginud laulja jõudis uue läbimurdeni, leides esmalt oma keele ja seejärel varasemast isiklikuma kirjutamisviisi. 2026. aasta veebruaris, vähem kui aasta pärast albumit „Vanhasta Uuteen“, ilmus „Mansion Music“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 05.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada