Kuidas alustati

Irene Cara Escalera kasvas üles New Yorgi muusikalembeses peres. Tema Puerto Rico päritolu isa mängis mamboansamblis saksofoni ja Kuuba-Ameerika päritolu ema innustas teda õppima. Seitsmeaastasena laulis Cara isa ansambliga ja astus üles hispaaniakeelses televisioonis. Seejärel jõudis ta Broadwayle: 1968. aastal lavastusse „Maggie Flynn“ ja 1970. aastal lavastusse „The Me Nobody Knows“. Teismeea keskpaigaks mängis ta peaosa 1976. aasta muusikadraamas „Sparkle“.

Tuntuks saamine

„Fame“ tegi Cara 1980. aastal rahvusvaheliselt tuntuks ja tema roll kasvas tänu tema võimetele algsest suuremaks. Esialgu valiti ta tantsija rolli, kuid pärast seda, kui filmitegijad teda laulmas kuulsid, kirjutati Coco Hernandeze tegelaskuju tema jaoks ümber. Cara esitas nii nimiloo kui ka loo „Out Here on My Own“ ja mõlemad pälvisid Oscari nominatsiooni. Hilisemast telesarjast ta loobus, et keskenduda hoopis plaatidele.

Muusika ja tuntumad lood

Seejärel astus Cara lauluautorina otsustava sammu. Kui Adrian Lyne kutsus teda esitama filmi „Flashdance“ tunnuslaulu, nõustus Cara vaid tingimusel, et saab selle kirjutamises kaasa lüüa. Tema ja Keith Forsey panid suurema osa laulusõnadest paika teel Giorgio Moroderi stuudiosse. Cara muutis ka osa Moroderi meloodiast, et see sobiks tema enda laulmisviisiga. 1984. aastal pälvis ta kaasautorina parima originaallaulu Oscari ning võitis parima naissoost popvokaalesituse Grammy.

Cara mõistis, et naisi meelsasti pakendavas tööstuses oli autorlusel kaal. 1984. aastal sõnastas ta topeltstandardi otse: naine peab hea välja nägema ja laulma, kuid tal ei tohi olla oma arvamust. Tema kaks suurt filmihümni olid seega enamat kui pelgad esitused: üks tutvustas teda näitleja ja lauljana, teine tõi tema nime autorite sekka.

Edu ja tunnustus

Võidukäigu varjus peitus ränk vaidlus. Cara kaebas muusikatööstuse juhi Al Coury 1985. aastal lepingute ja maksmata autoritasude pärast kohtusse ning Los Angelese vandekohus mõistis talle 1993. aastal välja 1,5 miljonit dollarit. Hiljem ütles Cara, et kaheksa aastat kestnud võitlusest kasvas kogu tööstuse vastuseis talle. Tema plaadistuskarjäär ei saanudki varasemat hoogu tagasi.

Mis sai edasi

2005. aastaks oli Cara naasnud Floridasse, et ema eest hoolitseda, ning pannud kokku ansambli Hot Caramel, kus laulsid, kirjutasid, produtseerisid ja pilli mängisid üksnes naised. Nende album ilmus 2011. aastal. Cara suri 2022. aasta novembris 63-aastasena oma Florida kodus; viimane kaalukas peatükk tema enda üles ehitatud plaadistusloos oli ansambel, kus naised olid mõlemal pool mikrofoni.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 05.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada