Inese muusikatee algas ammu enne suurt telelava. Pere kolis tema varases lapsepõlves Haapsalust Väike-Maarjasse, kus ta osales kohalikel lauluvõistlustel. Rakvere muusikakoolis õppis ta klaverit. Kui ta Laulukarusselli finaali ei pääsenud, läks ta 1999. aastal omal käel võistlusele „Kaks takti ette“. Teine koht tõi ta produtsentide vaatevälja ning sellele järgnesid esimesed soololood, mille ta salvestas 2 Quick Starti meeskonnaga.

2000. aastal võitis Ines looga „Once In A Lifetime“ Eurolaulu ning sai Stockholmis Eurovisiooni lõppvõistlusel neljanda koha. Sama aasta lõpus ilmus ingliskeelne debüütalbum „Here for Your Love“. Pärast singli jõudmist rahvusvahelisele turule esines ta mitmel pool Euroopas, kuid järgmise otsustava suunamuutuse tegi ta koduses keeleruumis.

Esimene eestikeelne album „15 magamata ööd“ ilmus 2004. aastal. Hendrik Sal-Saller on nimilugu meenutades öelnud, et Ines oli tema esimene valik, kui ta otsustas Smilersi kõrval teistele kirjutada. Plaat ei koosnenud siiski ainult teiste autorite loomingust: lood „Minu veini“ ja „Kui oleks nii“ kirjutas Ines ise, samuti laulu „Ei“ muusika. Nii sai eestikeelsest pöördest ka samm laulja enda autorihääle poole.

2005. aastal kujunes Inese ümber püsiv bänd, kuhu kuulusid tema vend Ivo Etti, Siim Mäesalu, Erki Pärnoja ja Magnus Pajupuu. Selle koosseisu esimene album oli „Uus päev“. Seal kõlanud „Iseendale“ kirjutas Ines koos vend Ivoga; lugu sai 2006. aasta Eurolaulul teise koha ja oli finaali ainus eestikeelne võistluslugu. Bänd ja omalooming viisid teda samas suunas edasi: Eurovisioonilt tuntud solist kujundas endale järjest selgema eestikeelse kõla.

2014. aasta intervjuus tunnistas Ines, et uue muusika avaldamises oli pärast 2011. aasta salvestusi tekkinud paus, kuid muusikast endast ta eemale ei jäänud. Ta õppis Berklee veebikoolis laulukirjutamist ja hääleseadet ning veetis suure osa õppeajast Lissabonis, et kursusele keskenduda. Ta ütles, et teiste lugude laulmist ei saa võrrelda tundega, mille annab oma muusika esitamine ja selle valmimises algusest lõpuni osalemine.

Juba 2001. aastal, vahetult pärast esimest suurt läbimurret, sõnastas Ines oma püsimise põhjuse lihtsalt: „Armastus muusika vastu on nii suur, sellest lahti ei ütle.“ Tema karjääri ei kanna üks võistlusõhtu, vaid järkjärguline liikumine esitajast oma muusika kujundajaks.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga35 allikatKontrollitud 18.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada