Lapsena laulis Hendrikje Imca Bijl juba ema kõrval ning temast sai Appingedamis Damster Wichteri solist. Pärast talendivõistlusi sõlmis ta 1959. aastal esimese plaadilepingu. Tema pilk ulatus juba siis Groningenist kaugemale: kaheksateistkümneaastaselt asus ta kitarriga teele, elas muu hulgas Prantsusmaal, Saksamaal, Šveitsis ja Iisraelis ning esines koguni Beiruti Hiltonis. Ta laulis Hispaania ja Prantsuse muusikat, aga ka džässi.

Esimene plaat „Morgen“ oli tagasihoidlik edu. 1963. aastal järgnes „Soerabaja“, saksakeelsed salvestised „Lass mein Herz nicht weinen“ ja „Über den Wolken ist Sonnenschein“ viisid ta aga kuulajateni ka väljaspool hollandikeelset repertuaari. „Harlekino“ tõi talle 1964. aastal kuldplaadi. Soojast lõunamaisest repertuaarist ja jõulistest kõrgetest nootidest kujunes tema äratuntav käekiri — ja seda mitmes keeles korraga.

Suur murrang tuli 1972. aastal looga „Viva España“. Laulust sai mitmes riigis hitt, kuid päikeselise meloodia taga oli karm äriline lugu. Marina rääkis hiljem, et ei teeninud rahvusvahelise edu pealt peaaegu midagi: ta oli alla kirjutanud lepingule, mille sisust ta korralikult aru ei saanud. Ometi jätkas ta esinemist ning 1975. aastal viis „Vino (Waar blijft de wijn)“ ta taas edetabelitesse.

Kaheksakümnendate alguses valis ta albumile „Hartenvrouw“ ka enda kirjutatud ja tõlgitud tekste. Seejärel sundis luupõletik teda laulmisest ajutiselt eemale jääma. Ta keskendus maalimisele ja kirjutamisele, juhtis 1987. aastast 1994. aastani Radio Noordi iganädalast saadet „Eevm Naosoezen“ ning naasis 1989. aastal plaadiga „Spanje, Mi Amor“. Nii ei kulgenud tema karjäär sirge hittide jadana, vaid koosnes aina uutest algustest.

Lava kõrval kujundas ta endale teise avaliku rolli kirjaniku, kõneleja ja erakorralise perekonnaseisuametnikuna. Midwoldas ühendas ta De Vicarie ruumides brasserii pulmakabeliga ja registreeris seal abielusid. 2009. aastal rääkis ta, et esineb endiselt kolm kuni neli korda nädalas ja laulab end ikka veel hingetuks.

79-aastaselt astus Marina 2020. aastal taas võistluslavale saates „The Voice Senior“. Kõripõletikust hoolimata laulis ta „Never, Never, Never“, kuid tooli pööras ainult Frans Bauer. Osalema ajendas teda kogu karjääri iseloomustanud hoiak: tuleb lihtsalt teha ja mitte muretseda.

2026. aastal ilmus singel „Ik Ben Nog Lang Niet Klaar“ ja 85-aastaselt sõlmis Marina Universaliga uue plaadilepingu.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga39 allikatKontrollitud 28.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada