Kuidas alustati

The Human League sai alguse 1977. aastal Sheffieldis süntesaatoritega katsetanud Martyn Ware'i ja Ian Craig Marshi ümber, lauljaks tuli Philip Oakey. Nad andsid välja albumid „Reproduction“ ja „Travelogue“, kuid Ware ja Marsh lahkusid 1980. aastal. Oakey ja Adrian Wright jätkasid sama nime all, sest Euroopa turnee oli juba kokku lepitud. Oakey tunnistas hiljem, et neil oli hirm nahas: jätkamine oli kohustus, mitte suur plaan.

Tuntuks saamine

Uut koosseisu kokku panema läks Oakey Sheffieldi ööklubisse Crazy Daisy, kus märkas koos tantsivaid Joanne Catheralli ja Susan Ann Sulleyt. Neil seisid alles ees A-taseme lõpueksamid, erialast kogemust polnud ning vanemaid tuli veenda, et need liitumist lubaksid. Kui meigitud ja kõrgetel kontsadel Oakey tuli pakkumist selgitama, lukustas Sulley isa end esialgu magamistuppa; lõpuks veenis vanaema ta ümber. Nende esimene kontsert Human League'iga toimus Doncasteris, kuhu nad olid endale juba piletid ostnud.

Vähem kui aasta pärast lahkuminekut andis uus koosseis välja Martin Rushenti produtseeritud albumi „Dare“. Lugu „Don't You Want Me“ tõusis edetabelite tippu nii Suurbritannias kui ka Ameerika Ühendriikides. Sulley reaktsioon andis edule inimliku mõõdu: tema sõnul ei juhtu midagi sellist Sheffieldi koolitüdrukutega.

Muusika ja tuntumad lood

Uus tasakaal muutis nii ansambli muusikat kui ka kuvandit: Oakey tume bariton sai nappide elektrooniliste helide saatel Catheralli ja Sulley häältega vastanduda ning nendega kokku sulada. Oakey on öelnud, et neil vedas tehnoloogiaga, mis kandis neid juba enne, kui nad akorde ja heliridasid valdasid. Tema koostöö Giorgio Moroderiga loos „Together in Electric Dreams“ jäi ansambli kataloogist välja, kuid järgis sama suunda: Moroder oli neile algusest peale suur eeskuju.

Edu ja tunnustus

Kui „Dare“ jõudis Ühendkuningriigi albumiedetabeli tippu, ei tahtnud ansambel muutuda muuseumieksponaadiks. 1986. aasta albumi „Crash“ jaoks tõid Jimmy Jam ja Terry Lewis nad Minneapolisse ning lisasid kõlale Ameerika R&B-varjundi. Catherall ütles hiljem, et produtsendid õpetasid neile stuudiotööd ja innustasid neid oma stuudiot rajama. 1995. aastal viis „Tell Me When“ ansambli tagasi Ühendkuningriigi 10 parima sekka; kõrgemale kui kuuendale kohale lugu ei jõudnud.

Mis sai edasi

Teised liikmed tulid ja läksid, kuid Oakey, Catherall ja Sulley jäid tuumikuks. Nende uusim stuudioalbum on 2011. aasta „Credo“ ning kontserte on nad andnud edasi. 2026. aasta juunis alustas kolmik oma esimest USA-turneed viieteistkümne aasta jooksul ja esines tuurisarjas Generations koos Soft Celli ja Alison Moyet'ga. Kunagi ainult juba kokku lepitud turnee päästmiseks kokku pandud koosseisust on kolm liiget endiselt laval.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 08.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada