Kuidas alustati

Skinner kasvas üles Londoni, Tunbridge Wellsi ja Eastbourne'i vahel ning veetis ühe lapsepõlveaasta Austraalias Perthis. Ta lõpetas 2006. aastal London Academy of Music and Dramatic Arti ja sai seejärel esimese tasustatud teatritöö English Touring Theatre'i 2007. aasta lavastuses „French Without Tears“. Televisioonitöö lisandus aegamisi: 2008. aastal „Tess of the D’Urbervilles“, 2010. aastal „Any Human Heart“ ning 2012. aasta filmis „Les Misérables“ üliõpilasest revolutsionääri Joly roll.

Tuntuks saamine

Tuntuseni viis ta õieti lava- ja teletöö kokkulangemine. 2013. aastal Almeida Theatre'is „American Psycho“ maailma esietendusel mängides hakkas ta samal ajal filmima sarja „W1A“, kus kehastas Will Humphriesit — BBC praktikanti, kelle vabandused ja kõhklus muutsid saamatuse ootamatult sümpaatseks. Sellest sai tema koomiline firmamärk; järgnesid Harry roll sarjas „Fleabag“ ja paroodiaversioon prints Williamist sarjas „The Windsors“. Skinner võttis selle võlu hiljem ise kokku, öeldes, et talle meeldib mängida inimesi, kes ei saa asjadega hakkama.

Muusika ja tuntumad lood

Just see koomiline närvilisus teeb tema muusikuna tiitritesse jõudmise mõistetavaks. 2018. aasta filmis „Mamma Mia! Here We Go Again“ mängis Skinner noort Harryt, Colin Firthi tegelaskuju varasemat versiooni. Kohmetust kohtumisest noore Donnaga Pariisis kujuneb duett „Waterloo“, mille ta esitab koos Lily Jamesiga; heliribal laulab ta koos Jamesi ja Josh Dylaniga ka loos „Why Did It Have To Be Me?“. Need laulud ei tähistanud tavapärase plaadikarjääri algust. Need olid lavakooliga näitleja rollitöö jätk: Harry peab laulma, sest lugu on jõudnud ABBA muusikali.

See ei olnud tema esimene kokkupuude muusikalise esinemisega. Ta oli juba mänginud lavastuse „Les Misérables“ ansamblis ning tema töö lavastuses „American Psycho“ jõudis ka Londoni trupi albumile. „Mamma Mia!“ erines nähtavuse poolest: kõrvalrollidega tuntud koomikanäitleja nimi oli äkki seotud silmapaistvate heliriba salvestistega.

Mis sai edasi

Skinner liikus endiselt eri meediumide vahel ega muutnud seda heliribahetke lauljakarjääriks. 2021. aastal osales ta Radioheadi videos „If You Say the Word“, 2023. aastal mängis sarjas „The Witcher“ prints Radovidi ja 2024. aastal naasis suurele teatrilavale National Theatre'i lavastuses „The Importance of Being Earnest“. 2026. aastal naasis ta rolli juurde, mis oli talle esimest korda laiemat tuntust toonud: pärast üheksa-aastast pausi tuli Will Humphries tagasi jalgpallimaailma pilavas sarjas „Twenty Twenty Six“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 28.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada