Kuidas alustati

Grant sündis 1960. aastal Londonis Hammersmithis ja õppis Oxfordi New College'is inglise keelt. Näitlemine tuli tema ellu kõrvalteed pidi: üliõpilasena mängis ta Oxford University Film Foundationi filmis „Privileged“ (1982). Järgmised aastad ekraanil olid ebaühtlased, kuni film „Four Weddings and a Funeral“ (1994) tegi tema kohmetust koomilisest ajastusest rahvusvahelise firmamärgi ning tõi talle nii Golden Globe'i kui ka BAFTA auhinna.

Tuntuks saamine

Muusika ei olnud tema jaoks rööpne karjäär, vaid järjekordne näitlejaülesanne. Filmis „Music and Lyrics“ (2007) mängis Grant Alex Fletcherit, väljamõeldud 1980. aastate popansambli endist liiget, kes püüab laule kirjutades taas pildile pääseda. Grant uuris Wham! videoid, tegi salvestusstuudios kõvasti tööd, laulis oma partiid ise ning harjutas klaverimängu ja koreograafiat. Väljaandele BlackFilm ütles ta, et oli muusikat kartnud ja üksinda laval esinemist piinavaks pidanud, kuid kui ta pärast mitut salvestuspäeva viimistletud tulemust kuulis, sai ta siiski enesekindlust juurde. Nali toimis, sest ta võttis absurdseid popstaari poose täie pühendumusega.

Muusika ja tuntumad lood

Salvestised olid enamat kui ühe stseeni naljanumber: heliribal kõlas Granti hääl mitmes loos. Kui Grant 2020. aastal saate „Fresh Air“ intervjuus oma esitust uuesti kuulas, ütles ta, et on selle üle uhke, ehkki lapsed palusid tal salvestise kinni panna. Selles pingutuse ja eneseiroonia segus peitub tema muusikaliste ekraanirollide olemus: stuudios viimistleti tema vokaali tehniliselt, kuid ka filmis kõlanud töötlemata laul näitas, kui palju ta oli õppinud.

Muusikalise komöödia juurde naasis Grant filmis „Paddington 2“ (2017), kus ta mängis edevat näitlejat Phoenix Buchanani; filmis kõlab ka vanglas toimuv muusikanumber „Rain on the Roof“. Filmis „Wonka“ (2023) kehastas ta pisikest oranžinäolist Oompa Loompa Loftyt ja laulis selles rollis sarkastilisi laule. Režissöör Paul King ütles, et kui ta nende laulude salvavaid värsse kohandas, tuli talle ikka ja jälle meelde Granti hääl.

Mis sai edasi

Need hilisemad rollid tulid ajal, mil Grant jättis seljataha kõhklevad romantilised peaosad, mis olid ta kuulsaks teinud, ja liikus teravamate karakterrollide poole. Romantilise komöödia kangelase kuvandiga koos ei kadunud aga laul ja tants. 2024. aastal Associated Pressile antud intervjuus ütles ta, et vaatab rohkem Fred Astaire'i ja Gene Kelly loomingut, sest tõsiste uudiste kõrval mõjub kergem meelelahutus kosutavalt. Mees, kes 2007. aastal stuudios veel tõrkus, võttis muutuse kokku lihtsalt: „Mida vanemaks ma saan, seda rohkem armastan laulu ja tantsu.“

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 08.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada