Howard Carpendale
1973. aastal soovitas plaadifirma Howard Carpendale'il leping lõpetada. Hüvastijätu asemel hakkas ta omal käel muusikat produtseerima – aasta hiljem oli ta taas tipus.
Viimati eetris · Samstag Nacht (Zeitlos Version)
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Samstag Nacht (Zeitlos Version)5 korda eetrisviimati
- 2Hello Again1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- 1972. aastal osales Carpendale Saksamaa vormel 3 meistrivõistlustel Nürburgringil ja lõpetas üheteistkümnendana.
- Televisioonisarja „Meister Eder und sein Pumuckl“ nimilaulu juures oli ta nii helilooja kui ka sõnade autor.
- 1999. aastal kehastas ta ansambli Fantastischen Vier videos „Le Smou“ eneseirooniliselt raviasutusest põgenenud Smudot.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Carpendale'i tee Saksamaale algas hoopis teise plaaniga. Pärast koolibändi, biitansamblit ja esimesi salvestusi Lõuna-Aafrikas läks ta 1965. aastal Londonisse elukutseliseks kriketimängijaks; treeningute kõrvalt kirjutas ta artikleid ühele Lõuna-Aafrika ajalehele. Töö ühe biitbändi lauljana viis ta 1966. aastal Saksamaale. Pärast üht esinemist sõitis ta omal käel Kölni, tutvustas end Electrolas ja sai plaadilepingu. Tema esimest saksakeelset singlit „Lebenslänglich“ müüdi 60 000 eksemplari.
Tuntuks saamine
1969. aastal tõi loo „Ob-La-Di, Ob-La-Da“ saksakeelne versioon talle esimese suure hiti; 1970. aastal võitis ta looga „Das schöne Mädchen von Seite 1“ Saksamaa šlaagrikonkursi. Seejärel müük kahanes, kuni firma pakkus 1973. aastal koguni lepingu lõpetamist. Seepeale hakkas Carpendale ise komponeerima ja produtseerima. Lugu „… da nahm er seine Gitarre“ tegi 1974. aasta viimasest katsest uue alguse. Koos endise kitarristi Joachim Horni ja mänedžer Dieter Weidenfeldiga kujunes tööviis, mis tegi lühiajalise edu saanud lauljast püsiva meelelahutaja.
Muusika ja tuntumad lood
Carpendale'i muusika jäi saksakeelseks šlaagriks, mis läks kergesti meelde, ent ta ei tahtnud piirduda teiste laulude esitamise ega vana kõlapildiga. Ta osales üha enam lugude kirjutamises ja produtseerimises, tegi koos Horni ja Fred Jayga rahvusvahelistest lauludest saksakeelseid versioone ning tõstis oma lavakuju kontsertide keskmesse. Hiljem ütles ta ilma paatoseta, et muusika on vahend, mille kaudu tema isiksus laval esile pääseb. Uued lood olid talle tähtsad; tema enda sõnul ei piisanud üksnes tuntud palade aina uuesti laulmisest.
Edu ja tunnustus
Kaks korda pööras tema karjääri just otsus lahkuda. 1982. aastal teatas ta oma karjääri tipus vähemalt aastasest loomepausist. Looga „Hello Again“ naasis ta 1984. aastal; neljakümnest kavandatud kontserdist sai seitsekümmend kuus. 2003. aastal loobus ta taas tuuritamisest ja andis Kölnarena laval kaks väljamüüdud lõppkontserti. Neli aastat hiljem ütles ta televisioonis napilt, et tahab tagasi tulla. Uue areenituuri pileteid müüdi ainuüksi esimesel nädalal üle 20 000.
Mis sai edasi
Tagasitulekust ei saanud nostalgilist järellugu. 2019. aastal salvestas Carpendale oma suured hitid uuesti koos Royal Philharmonic Orchestraga; 2023. aastal jõudis „Let’s Do It Again“ Saksamaal ja Austrias teisele kohale. Pärast kuutkümmend aastat laval koondas ta albumile „Zeitlos“ kakskümmend pala: uuesti salvestatud ja arranžeeritud hitid, uued laulud ning ühe kontserdisalvestise. 2026. aastal tõusis album esimest korda tema karjääris Saksamaa ametliku edetabeli esikohale. Oma suurt hüvastijätutuuri nimetas ta selgelt viimaseks suureks tuuriks, mitte lõplikuks lavalt lahkumiseks: üksikuid kontserte kavatseb ta anda seni, kuni jõudu jätkub.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 04.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
