Kuidas alustati

René Paul Villard sündis 1946. aasta juulis Pariisis taksos. Lapsena võeti ta ära emalt, kes müüs kanne, ning ta kasvas lastekodus Saint-Vincent-de-Paul ja seejärel seitsmes kasuperes. 1957. aastal juhatas abee Anthony Angrand ta Berry piirkonnas muusika juurde.

Pärast põgenemisi ja aega parandusasutuses kohtus ta 1962. aastal galerist Daniel Cordier'ga, kes oli olnud Jean Moulini sekretär. Cordier'st sai tema seaduslik eestkostja ja ta pani noormehe laulutundidesse. Cordier' kohta on ta öelnud: „Talle võlgnen ma oma vabaduse, teadmised, tunnetuse, kõik, mida ta mulle õpetas, maailma ja oma edu.“

Tuntuks saamine

Tema esimene 45-pöördeline singel ilmus 1964. aasta detsembris plaadifirmas Mercury ega äratanud tähelepanu; siis võttis ta nimeks Hervé Vilard. Laulu „Capri c'est fini“ lükkas lauluvõistluse Rose d'or d'Antibes žürii tagasi, kuid 1965. aasta juunis tõi raadiojaam Europe 1 selle eetrisse: Prantsusmaal tõusis lugu teiseks ja seda müüdi üle 400 000 eksemplari.

Juba 1966. aastal pani Jacques Chancel ühele artiklile pealkirjaks „Hervé Vilard, c'est fini“. 1967. aastal küsis sama Chancel temalt raadiojaamas France Inter, kas teda ootab mõni tüdruksõber, ja laulja vastas: „Teadke, kallis Jacques Chancel, et selle noore tüdruku nimi on Robert.“ Ta on rääkinud, et oli lubanud abee Angrandile mitte valetada. Seejärel tuuritas ta kaks aastat Ladina-Ameerikas, kus laul „Yo tengo penas“ sai hitiks.

Ajalehe France Dimanche ajakirjanike abiga leidis ta üles oma ema: ühe kontserdi järel ootas ema teda hotellitoas. Thierry Ardissoni saates meenutas ta seda nii: „Pärast kontserti astun ma sellesse hotellituppa, ema istus seal...“ Ema suri 1981. aastal.

Muusika ja tuntumad lood

Teine edulaine saabus 1970. aastate lõpus: laulu „Nous“ müük ületas 1979. aastal miljoni eksemplari ja laulu „Reviens“ (1980) müük 800 000 eksemplari. 1983. aastal müüdi üle 600 000 eksemplari lugu „Méditerranéenne“, mis on Toto Cutugno laulu „L'italiano“ töötlus.

Mis sai edasi

2018. aastal lõppes tema hüvastijätutuur Olympia saalis. Hüvastijätt ei jäänud kauaks: 2025. aastal esines ta Avignoni festivalil ja 2026. aastal naasis lavale etendusega „Capri... c'est fini... Nous... Reviens...“, mille üks kontsert oli 25. oktoobril Pleyeli saalis; tuur peab 2027. aastal jätkuma Prantsusmaal, Belgias ja Ladina-Ameerikas. Pleyeli kontserdi eelõhtul rääkis ta saates „Quelle époque !“ veel kord 1967. aasta õhtust, mil noore tüdruku nimi oli Robert.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga23 allikatKontrollitud 03.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada