Kuidas alustati

Vendade vanemad Willy ja Gerd kolisid 1981. aastal koos seitsme lapsega Los Angelesse. Eesmärk oli anda poegade muusikahuvile paremad võimalused: nad said õppida laulmist ja tantsimist ning olla lähemal Ameerika meelelahutustööstusele. Per, Richard ja Louis hakkasid kirjutama oma muusikat ning saatma plaadifirmadele demosalvestisi. Richard oli selleks ajaks saanud väikese rolli telesarjas „Fame“, nii et kui vennad laval trio moodustasid, oli nende sünkroonse tantsu taga päris erialane ettevalmistus.

Tuntuks saamine

1984. aastal helistas Rootsi plaadifirma ja kutsus nad koju suurele lauluvõistlusele. Herreys võitis esmalt Melodifestivaleni ja seejärel finaali Luksemburgis; see oli Rootsi teine Eurovisiooni võit, täpselt kümme aastat pärast ABBA-t. Äkilist läbimurret saatsid nii publiku vaimustus kui ka pealetükkiva ajakirjanduse tähelepanu. Kui vennad palju hiljem seda pingelist aega meenutasid, selgitas Louis, et võimalus üksteisele toetuda aitas neil survele vastu pidada; sooloartistil olnuks see raskem.

Muusika ja tuntumad lood

Viisakas välimus, täpne koreograafia ja selged poprefräänid kujunesid Herreysi tunnusjoonteks — ning ühtlasi kriitikute märklauaks. Richard kirjeldas seda kuvandit hiljem otsekoheselt: nad olid noored korralikud poisid ja tantsisid korrektselt. Melodifestivaleni edu kordamise asemel liikus trio edasi teistele lavadele ja võitis järgmisel aastal ka Sopoti festivali.

Edu ja tunnustus

Kuldsete kingade taga oli kurnav tempo. Eurovisiooni võidule järgnenud suvel andsid vennad 60 kontserti, peaaegu ei maganud ja lendasid eralennukiga mööda Euroopat. Louis hindas hiljem, et Herreys andis üle 400 kontserdi, peamiselt Skandinaavias ja Ida-Euroopas. 1987. aasta Nõukogude Liidu turneel andsid nad 40 kontserti, kus oli iga kord keskmiselt umbes 10 000 kuulajat. Just seal otsustas Louis rambivalgusest lahkuda ja minna kaheks aastaks misjonile. Kolm päeva pärast misjonikutset tegid talle pakkumise kaks suurt Ameerika plaadifirmat, kuid ta ütles ära.

Mis sai edasi

Kui hoogne popiperiood läbi sai, valis iga vend eri töötee, kuid Herreys ei kadunud päriselt. Aeg-ajalt astusid nad taas koos üles ja 2024. aastal, neljakümnendaks aastapäevaks, tulid nad korralikult tagasi: valmis SVT dokumentaalfilm ja uus muusika, vennad esinesid Malmö Eurovisiooni ajal ning andsid seejärel juubelikontserdid. Richard, kes töötas tollal Kiruna kultuurimajas, ütles naasmise eel, et kui nad midagi teevad, siis nüüd.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 02.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada