Kuidas alustati

Pärast Eesti Muusikaakadeemia lõpetamist mängis Henn Rebane vanamuusikaansamblis Hortus Musicus ning asus 1977. aastal õpetama vast loodud Viimsi Muusikakoolis. Aastatel 1990–1994 juhtis ta Soomes Kesk-Pohjanmaa konservatooriumi akordioniosakonda. Alates 1980. aastatest viisid soolokontserdid teda paljudesse Euroopa riikidesse, Jaapanisse, Indiasse, Ameerikasse ja Austraaliasse. Suure koduse publiku leidis ta televisioonist: ta esines ETV-s nii solistina kui ka lauljate saatjana ning meenutas hiljem, et „Reklaamiklubi“ vaatasid terved pered ja esinemiskutseid tuli üle Eesti.

Muusika ja tuntumad lood

Akordioni tavapärasest kõlast Rebasele ei piisanud. Enda sõnul mängis ta tollal Eesti esimest elektroonilist akordioni Hohner Vox 3, millega sai korraga jäljendada eri pille ja luua saate. Hiljem ulatus tema repertuaar klassikaseadetest ja rahvamuusikast prantsuse musette’i, cajuni, džässi ning rokini. Oma põhimõtte võttis ta kokku nii: „Tähtis pole, mida sa mängid, vaid kuidas sa mängid ja muusikast aru saad.“

1996. aastal alustas ta koos kitarrist Robert Jürjendaliga New Folk Duo tegevust. Duo võttis aluseks 20. sajandi alguses kogutud eesti rahvaviisid, kuid seadis nende kõrvale maailmamuusika rütmid ja mõlema mängija vaba improvisatsiooni. See oli Rebasele iseloomulik tööviis: vana materjal jäi äratuntavaks, ent akordion ei pidanud kõlama vanamoodsalt.

Edu ja tunnustus

Rebane on salvestanud kümme CD-d ja kaks LP-d. 2001. aastal pälvis ta Valgetähe medaliklassi teenetemärgi, 2018. aastal Viimsi valla kultuuri elutööpreemia ja 2020. aastal Eesti Akordioniliidu elutööpreemia.

Koht eesti muusikas

Rebane on Eesti muusikat mõjutanud ka laval esinemise kõrval. Ta algatas esimesi siinseid rahvusvahelisi akordionifestivale: „Rägavere ’87“, „Rägavere ’89“ ja „Pärnu ’91“. 1995. aastal lõi ta Eesti Akordioniliidu ja oli kuni 1997. aastani selle esimene president. Raadios tutvustas ta pilli saadetes „Avameelselt akordionist“ ja „Sillerdavad klahvid“, õpetajatele ja õppijatele koostas ta aga noodikogumikke ning õppematerjale.

Mis sai edasi

2025. aastal tunnustas Eesti Muusikakoolide Liit teda elutööpreemiaga, kuid Rebane ei lõpetanud tööd: ta jätkas Viimsis õpetamist, esinemist ja uue materjali kirjutamist. Sama aasta kevadiseks vabariiklikuks konkursiks lõi ta pala „Andaluusia“, proovides akordionil kitarrilaadseid mänguvõtteid.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 06.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada