Helen Tartes
2003. aastal ilmus Helen Tartese 14 looga plaat „Sa lootma pead“. Hiljem kujunes tema põhitööks kunsti- ja psühhoteraapia, kuid 2014. aastal jõudis tema uus laul taas raadiotabeli tippu.
Viimati eetris · Maailm on meie käes
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Sulle Võin Päikese Tuua3 korda eetrisviimati
- 2Maailm on meie käesHelen Tartes & Maria Kirsi2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Plaadi „Sa lootma pead“ taustavokaali laulsid Kairi Vilgats ja Dagmar Oja.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
„Sa lootma pead“ ilmus TopTeni märgi all 2003. aastal. Tartes oli plaadil nii solist kui ka autor: tema sulest on lood „Kord“ ja „Alone“ ning nimilugu. Salvestusel tegi kaasa terve ansambel. Jevgeni Babkin mängis klaverit ja laulis tausta, Oleg Volobujev ja Ain Varts mängisid kitarri ning tšello ja vioola lisasid seadele värvi. Plaadil kõlas nii eesti- kui ka ingliskeelseid laule ning Tartes astus üles korraga laulja ja laulukirjutajana.
Muusika ja tuntumad lood
Plaadi neljateistkümnest loost oli osa Tartese enda, osa Jevgeni Babkini või Maria Kirsi kirjutatud. Kava ei kandnud seega vaid ühe autori käekirja. Üksteist aastat hiljem tõi „Sulle Võin Päikese Tuua“ ta taas kuulajate ette. 2. septembril 2014 oli lugu Raadio Kadi edetabelis kolmas; eelmisel korral oli see olnud esikohal.
Edu ja tunnustus
„Sa lootma pead“ sai 2004. aasta Kuldse Plaadi internetihääletuse albumikategoorias 674 häält ja kuulus kümne välja toodud plaadi hulka. Suurimate häälesaakide hulka see ei kuulunud, kuid tõi albumile avalikku tähelepanu. Kümnend hiljem jõudis tema laul Kadi Tosina edetabelis esikohale.
Mis sai edasi
Vahepeal lisandus Tartese muusikategevusele õpetajatöö. Näitleja Saara Pius meenutas, et käis mitu aastat Tartes-Babkina juures hääleseade- ja laulutundides. Tartes märkas tema huvi muusikalide vastu ning tõi talle välismaiste teatri- ja muusikakoolide voldikuid. Nii sai Tartesest lisaks lauljale ka teiste suunaja.
Ajapikku nihkus tema põhitöö kunsti- ja psühhoteraapiasse. Ta juhtis Eesti Loovteraapiate Ühingut aastatel 2011–2017, Tallinna Ülikool tunnustas teda 2017. aastal silmapaistva vilistlasena ning 2021. aastal pälvis ta „Lastega ja lastele“ tunnustusauhinna kategoorias „Muutuste looja“. Tema praegune rahvusvaheline töö keskendub lapse varasele arengule ja laste psühhoanalüüsile. Euroopa Psühhoanalüütilise Föderatsiooni komitees tegeleb ta muu hulgas vanema ja imiku suhte ning laste psühhoanalüüsi kliiniliste ja teoreetiliste küsimustega. Ta kuulub ka Rahvusvahelise Psühhoanalüütilise Assotsiatsiooni laste väärkohtlemise komiteesse. Oma rolli võtab ta kokku sõnadega: „panustan laste psühhoanalüüsi arendamisse“.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 09.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.