Kuidas alustati

Heinz Valk sai tuntuks karikaturistina, kuid oli ka koorilaulja. Meenutades aega pärast 1956. aastat, rääkis ta, et meeskoori koosviibimistel arutati Eesti asja ja lauldi keelatud laule. Ka kontsertidel lauldi neid lisapaladena. Valk tõi näiteks „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ning „Mul lapsepõlves rääkis“. Vikerraadio „Kauamängiva“ muusikanimekirjas on Valgu nime juures pala „Saa vabaks Eesti meri“.

Tuntuks saamine

1988. aasta juunis kogunesid inimesed öösiti Tallinna lauluväljakule. Valk kirjutas toimunust ajalehes Sirp ja Vasar. Tema 17. juunil ilmunud artikkel kandis pealkirja „Laulev revolutsioon“. Ta kirjeldas, kuidas öine ühislaulmine oli inimesed kokku toonud, ning nägi vabaduspüüdluses nii mõistuse kui ka tunnete jõudu.

Sama aasta 11. septembril oli Valk taas lauluväljakul. Seekord pidas ta kõne Rahvarinde korraldatud rahvapeol Eestimaa Laul. Valk oli üks Rahvarinde asutajaid. Peol vaheldusid sõnavõtud isamaaliste lauludega. Valgu kõnest jäi kõlama lause „Ükskord me võidame niikuinii!“ Ühel sama päeva fotol laulab ta Edgar Savisaare ja Ants Üleoja kõrval Eesti hümni.

Mis sai edasi

2005. aastal andis Valk oma isikuarhiivi Rahvusarhiivile. Sinna jõudsid nii taasiseseisvumisaja fotod kui ka kõnede käsikirjad. Arhiivis on alles ka lehed Eestimaa Laulul peetud kõne algtekstiga.

Nõmme Majas avati tema 90. sünnipäeva eel näitus „Ükskord me naersime niimoodi“. Tuttav lause sai näituse nimes uue kuju. Näitusele valiti Valgu karikatuure ja šarže aastatest 1960–1990.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 09.11.2026Leidsid vea? Anna meile teada