Heatwave
Heatwave’i klassikalises koosseisus mängisid viie riigi taustaga muusikud. Ansambli keskmes oli Ohiost pärit laulja ja eestvedaja Johnnie Wilder Jr. koostöö tagasihoidliku inglise laulukirjutaja Rod Tempertoniga.
Viimati eetris · Boogie Nights (Radio Edit 1)
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Boogie Nights (Radio Edit 1)4 korda eetrisviimati
- 2The Groove Line (Radio Edit)4 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Johnnie Wilderi sõnul sündis nimi sellest, et ta nägi Saksamaal kuuma proovi ajal radiaatori kohal lainetena kerkivat kuumust.
- Temperton pidas märkmikku Wilderi ameerika slängi kohta ja vormis mõned neist väljenditest laulude pealkirjadeks.
- Ühel Birminghami kontserdil laulis publik loo „Boogie Nights“ lõpu täies pikkuses kaasa, samal ajal kui ansambel mängis edasi.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Johnnie Wilder pani ansambli esimest korda kokku ajal, mil teenis USA sõjaväes Lääne-Saksamaal. Pärast teenistusest lahkumist jäi ta sinna ja avaldas 1974. aastal ajakirjas Melody Maker kuulutuse, millele vastas Temperton; 1975. aastal kolis ansambel Suurbritanniasse. Seejärel kutsus Johnnie Daytonist kohale oma venna Keithi, et vokaali tugevdada. Heatwave oli algusest peale rahvusvaheline: koosseisus mängisid muusikud Inglismaalt, Šveitsist, Tšehhoslovakkiast, Jamaicalt ja Ameerika Ühendriikidest.
Tuntuks saamine
Ansambel sõlmis 1976. aastal lepingu GTO-ga ja töötas koos produtsent Barry Blue’ga. Tempertoni lood ning Johnnie kõrge ja nõtke solistihääl said kokku debüütalbumil „Too Hot to Handle“. „Boogie Nights“ jõudis 1977. aastal Suurbritannias 2. kohale ja kujunes Heatwave’i läbimurdeks; järgnenud album „Central Heating“ hoidis hoogu ning „The Groove Line“ jõudis 1978. aastal Suurbritannias 12. kohale. See edu näitas ansambli mitmekülgsust: pingestatud tantsurütmide kõrval kõlasid romantilised aeglased lood ning Heatwave ei mahtunud pelgalt diskoansambli sildi alla.
Muusika ja tuntumad lood
Tempertoni meloodiad andsid raami, kuid tantsima pani need ansambli mäng. Peagi loobus Temperton kontsertidel esinemisest, et keskenduda kirjutamisele, kuid jätkas Heatwave’ile materjali pakkumist. Tema lahkumine muutis lavakoosseisu, kuid ansambli laulukirjutajaks ta jäi; varsti jõudsid Tempertoni lood Quincy Jonesi kaudu Michael Jacksoni albumile „Off the Wall“ ja hiljem albumile „Thriller“.
Edu ja tunnustus
Heatwave’i rängim tagasilöök oli isiklik, mitte äriline. Kolmanda albumi kallal töötamise ajal jäi Johnnie Wilder 1979. aasta autoõnnetuses kaelast allapoole halvatuks. Pärast kuut kuud intensiivravil ja viit kuud taastusravil õppis ta oma hingamist uuesti valitsema, et saaks taas laulda. Naasmist meenutades ütles ta, et ärkas ühel päeval ja tundis end valmis olevat muusikaärisse tagasi minema. Ta laulis viiel lool 1980. aasta tagasitulekualbumil „Candles“ ning juhendas Ohiost endiselt koreograafiat, rõivastust ja lavastust.
Mis sai edasi
1983. aasta alguseks olid pidevad koosseisumuutused jätnud ansambli tegevusetuks. Roy Carter ja Derek Bramble siirdusid produtseerimise juurde, samal ajal kui Heatwave’ist juba lahkunud J. D. Nicholas liitus 1984. aastal ansambliga Commodores. Keith Wilder taaselustas hiljem Heatwave’i uue koosseisuga ning 1990. aasta remiks tõi nime korraks tagasi Suurbritannia edetabelisse. Johnnie Wilder suri 2006., Rod Temperton 2016. ja Keith Wilder 2017. aastal, kuid hilisemad koosseisud jätkasid esinemist Heatwave’i nime all. Kõige püsivama pildi ansamblist jättis siiski Johnnie: solist, kes ei saanud enam tuuritada, juhtis kogu lavašõud ja ehitas stuudios oma lauluhääle uuesti üles.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 05.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
