Kuidas alustati

Dean mängis koolibändis, võttis kuueteistaastaselt laulutunde ning sai oma esimese kutselise töö Jimmy Goff Arrangementi koosseisus Mecca tantsusaalis Newcastle-under-Lyme'is. Paul Curtisele tehtud demode järel jõudis ta esimest korda teleekraanile: 1976. aastal astus ta orkestri saatel üles Suurbritannia valikvõistlusel A Song for Europe. 1984. aastal osales ta samal valikvõistlusel uuesti enda kirjutatud lauluga.

Tuntuks saamine

Selleks ajaks oli Dean laulnud tantsuorkestrites, avaldanud pop- ja souliplaate ning tegutsenud Northern Souli ringkonnas. Hi-NRG tundus esialgu ootamatu suunana, sest Dean armastas ballaade. Ian Anthony Stephens pakkus talle lugu „Searchin' (I Gotta Find a Man)“ ning uus kõlapilt sobis tema jõulise ja selge esituslaadiga. 1983. aasta väljaanne jõudis Suurbritannias vaid 76. kohale; 1984. aastal uuesti välja antuna tõusis see kuuendale kohale ja püsis edetabelis kuusteist nädalat. Dean kirjeldas seda hiljem esimese Inglise plaadina, mis murdis end klubiringkonnast peavoolu.

Muusika ja tuntumad lood

Kui hitile oli vaja järge, ei olnud Stephens enam saadaval. Dean kohtus Proto Recordsi juures Pete Watermaniga ja sai kutse kuulata Stock, Aitken and Watermani uut stuudiotööd. Ta meenutas, et see oli võimas ning ta nõustus kohe. Nende lugu „Whatever I Do (Wherever I Go)“ jõudis neljandale kohale ja andis uuele produtsenditiimile esimese plaadi Suurbritannia 10 parema seas. Tantsupoppi jõudis ta töötava lauljana, kes oskas märgata, kuhu tema hääl ja lavaenergia võiksid järgmisena sobida.

Edu ja tunnustus

Esimesele edulainele järgnesid vaiksemad edetabeliaastad, seejärel tuli 1988. aastal teine tõus. „Who’s Leaving Who“ jõudis neljandale, „Maybe (We Should Call It a Day)“ viieteistkümnendale ja „Turn It Into Love“ kahekümne esimesele kohale; album „Always“ ulatus kolmekümne kaheksandani. Dean on öelnud, et Hazell Dean on lavapersoon, kes erineb tema vaoshoitumast era-minast, ja et end peab ta tõestama üksnes laval.

Mis sai edasi

Dean ütles 2025. aasta intervjuus, et pärast kolme albumit, mille ta oli alates 2011. aastast koos Energise Recordsiga teinud, oli kõik soovitu salvestatud ja ta eelistab kontserditööd. Tema kataloog jäi sellest hoolimata aktiivseks: 2026. aastal lisandusid JNR-i remiksid lugudest „Who’s Leaving Who“ ja „Turn It Into Love“, singel „Long Time Gone“ ning album „Let’s Go Round Again“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 05.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada