Hank Williams Jr. oli kolme ja poole aastane, kui tema isa suri. Isast jäid talle vaid napid mälestused, kuid üldsuse ees tuli tal kanda tohutut rolli. Audrey Williams juhtis poja karjääri Hank Williamsi jätkuna: poeg andis esimese kontserdi kaheksa-aastaselt, laulis üheteistkümneselt Grand Ole Opry laval „Lovesick Blues“ ning avaldas neljateistkümneselt isa lauludest koosneva albumi. Kahekümneseks saades oli tal juba üksteist kantriedetabeli esineljakümnesse jõudnud hitti ja kakskümmend üks albumit.

Kaheksateistkümneselt vallandas Williams oma ema mänedžeri kohalt ja hakkas nõudma, et saaks esitada oma lugusid. Tema tütar Holly meenutas, et uue materjali peale rahvas vilistas või lahkus saalist. Williams sõnastas oma otsuse selgelt: tema isal ei olnud vaja, et poeg teda reklaamiks. 1974. aastal lahkus ta Nashville'ist ja kolis Alabamasse Cullmani. Järgmisel aastal salvestas ta Muscle Shoalsis koos lõunaroki muusikutega albumi „Hank Williams Jr. and Friends“, mis ühendas kantri deltabluusi ja kantrirokiga.

Enne plaadi ilmumist tegi Montana jahiretk kogu ettevõtmisele peaaegu lõpu. 8. augustil 1975 libises ta Ajax Peaki jäisel kaljunukil ja kukkus umbes 500 jala sügavusele. Kirurgid taastasid tema näo ning hilisema lavakuvandi habe ja päikeseprillid varjasid arme. Album ilmus ajal, mil ta alles taastus; Waylon Jennings aitas seda tutvustada ja võttis Williamsi endaga kontserdituurile.

1979. aastaks olid „Family Tradition“ ja „Whiskey Bent and Hellbound“ kinnistanud tema uue identiteedi ning pannud aluse kestvale karjäärile. Tema kontsertidel põimusid kantri, rokk ja bluus, tema enda lood olid aga sageli selgelt autobiograafilised. Aastatel 1979–1992 sai kakskümmend üks tema albumit kuld- või plaatinaplaadiks. Country Music Association valis ta 1987. ja 1988. aastal aasta meelelahutajaks ning Academy of Country Music andis talle sama tiitli kolm aastat järjest.

Isa pärand ei kadunud, kuid Williams õppis sellega enda tingimustel toime tulema. Digitaalselt kokku pandud duett isaga „There's a Tear in My Beer“ võitis 1990. aastal Grammy. 2007. aastal võttis Nashville Songwriters Hall of Fame ta oma liikmeks; 2020. aastal tegi sama Country Music Hall of Fame, tunnustades kantri, bluusi ja roki segu, mille ta oli visalt enda omaks kujundanud.

2022. aastal pöördus ta bluusijuurte poole tagasi. Sama aasta septembris toimunud East Nashville'i kalapeol astusid Williams ja produtsent Dan Auerbach väikese ansambliga lavale ning esitasid materjali bluusialbumilt „Rich White Honky Blues“.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga24 allikatKontrollitud 26.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada