Hampelmann
Kolm Noorsooteatri näitlejat astusid lavale ansamblina, kuid tavalise tantsubändi asemel sündis muusika, sõnamängu ja näitlejameisterlikkuse kokkupõrge. Hampelmanni naljas oli ka teravat allteksti.
Viimati eetris · Blue Monday
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Blue Monday3 korda eetrisviimati
- 2Pidupolka2 korda eetrisviimati
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Hampelmanni asutas 1979. aastal Noorsooteatri näitleja ja lavastaja Kaarel Kilvet. Tema kõrval olid kolleegid Jüri Aarma ja Lauri Nebel: kolm teatrimeest, kes ei vahetanud lavakunsti lihtsalt laulmise vastu, vaid tõid näitlejale omase vabaduse, ajastustaju ja publikutunnetuse muusikasse kaasa. Kilvet juhtis ansamblit, seadis muusikalise raami ning kolmik püsis koos kuni 1987. aastani.
Ansambli üheks pilgupüüdjaks oli Aarma, kes mängis klaverit, kitarri, viiulit ja puhkpille. Ivo Linna meenutas tema loomulikku šarmi, karismat ja soovi oma oskusi laval näidata. Aarma enda mängulist vaimu võtab kokku talle omistatud lause: „Kui me vastust ei leidnud, siis ütles ta, et me mõtleme selle välja.“ Selline leidlikkus sobis trio teatriliku muusikaga täpselt.
Muusika ja tuntumad lood
Hampelmann esitas rahvalikke ja humoorikaid laule, kuid nali ei olnud omaette eesmärk. Ühes omaaegses kavas sidusid nad teksti, muusika ja lavalise mängu tervikuks, kus leidus nii argist elurõõmu kui ka teravat allteksti. Kuigi esinemine oli vaba ja särtsakas, jäi see mõõdukaks: publikuga suheldi näitlejate täpsusega, mitte suure helitugevuse ega pealetükkivusega.
Nende 1980. aastate menulugude hulka kuulus „Reedene rõõm“, milles töönädala mustus ja tusk pestakse vannis maha ning asemele tuleb laul. See on Hampelmanni käekirjale omane pilt: igapäevane olukord muutub väikeseks lavastuseks, kuid äratuntav inimene jääb nalja keskele alles.
Edu ja tunnustus
Ühel 15. novembri kontserdil EPA üliõpilasmajas müüdi Hampelmanni piletid lennult ja väike saal täitus rahvaga. Kolmik leidis publikuga kiiresti kontakti ning lõpetas enne, kui kuulajate isu otsa sai. Kilvet võrdles seda kompvekiga: kõige magusam on see siis, kui kõige magusam osa jääb söömata.
Mis sai edasi
Trio ühine tee lõppes 1987. aastal, kuid nende laulud ei kadunud koos ansambliga. Veel 2025. aastal kasutati „Reedest rõõmu“ Tartu Postimehe intervjuuküsimuses lähtekujundina. Nii püsib Hampelmann eesti kultuurimälus ennekõike kolme näitleja lavalise kohtumisena, kus laul, sõna ja nali töötasid ühe tervikuna.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 29.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.