Kuidas alustati

Halsey, kodanikunimega Ashley Nicolette Frangipane, hakkas 17-aastaselt muusikat kirjutama ja varjunime all internetti postitama. Pärast ülikoolist ja kodust lahkumist polnud tal New Yorgi ümbruses püsivat eluaset; ühel meelde jäänud perioodil ostis ta üheksa dollari eest Red Bulli, sest ärkvel püsimine tundus turvalisem kui juhuslikus kohas magamine. 2014. aastal kutsus peol kohatud produtsent ta salvestama. Ajutises stuudios tehtud ja SoundCloudi üles laaditud „Ghost“ äratas plaadifirmade huvi mõne tunniga. Halsey valis Astralwerksi, sest see plaadifirma pakkus rohkem loomingulist vabadust, ning liikus seejärel kiiresti akustilistelt kontsertidelt lühialbumini „Room 93“ ja The Kooksi soojendusesinemisteni.

Tuntuks saamine

2015. aasta debüütalbumiga „Badlands“ sai Halsey hiti, kuid kinnistas ka oma tava ehitada emotsionaalse autobiograafia ümber terve väljamõeldud maailm. 2016. aastal oli Halsey The Chainsmokersi koostööloo „Closer“ kaasautor ja laulja; lugu püsis Billboard Hot 100 edetabeli esikohal 12 nädalat. 2017. aastal järgnes „Hopeless Fountain Kingdom“, kuid Halsey soolokarjääri ulatuse kõige selgemaks mõõdupuuks kujunes sügavalt isiklik „Without Me“. 2018. aastal ilmunud loost sai Halsey esimene sooloartistina Billboard Hot 100 edetabeli esikohale jõudnud lugu ning see püsis esiviisikus 22 nädalat. 2020. aasta albumil „Manic“ uuris Halsey juba avalikult ka oma lavakuju, sealhulgas pöörase unistuste tüdruku arhetüüpi, mida ta oli varem kaitsekilbina kasutanud.

Muusika ja tuntumad lood

Halsey albumid võtavad eri kuju, sest ta kasutab žanre tööriistana, mitte piirina. Trent Reznori ja Atticus Rossi produtseeritud albumil „If I Can’t Have Love, I Want Power“ vormis Halsey rasedusest, emadusest ja naiste vihast industriaalmuusika kontseptalbumi. Halseyt ärritas mõte, et produtsendid väärivad selle albumi autorlust. Ta küsis Rolling Stone UK-le antud intervjuus: „Kas te arvate, et kaks rokkmuusikust isa kirjutasid minu naiste raevust kõneleva albumi, mis räägib raseduse õudustest ja äärelinnaeluga leppimisest?“ See lause võtab kokku nii Halsey huumori kui ka nõudmise jääda loomingu keskpunkti.

Mis sai edasi

2022. aastal diagnoositi Halseyl luupus ja haruldane T-rakkude lümfoproliferatiivne häire. Kontserdireisid katkesid ning Halsey kirjutas laule hetkedel, mil poeg Ender magas. 2024. aasta oktoobris ilmunud viiendal albumil „The Great Impersonator“ kasutas Halsey kujuteldavaid versioone David Bowiest, Aaliyahst, Kate Bushist ja teistest, et küsida, millised tema osad on roll ja millised kuuluvad Ashleyle. Haiguse ajal ütles Halsey Rolling Stone UK-le: „Tundsin, nagu oleksin elukutseline Halsey jäljendaja.“ Album valmis ajal, mil karjääri jätkumine tundus ebakindel. 2025. aastal järgnes Halsey karjääri enim müüdud kontserdireis „For My Last Trick“ ning pärast seda rahvusvaheline kümnenda aastapäeva tuur „Back to Badlands“, mis kestis 2025. aasta oktoobrist 2026. aasta veebruarini. Hiljem, 2026. aastal, avaldas Halsey kontsertfilmi „The Girl in the Tower“, mis põhines sama suve teatraalsel Euroopa festivalikaval.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga25 allikatKontrollitud 11.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada