Guy Mitchell
Frank Sinatra loobus Columbia stuudiosessioonist, kuid muusikud olid juba tellitud ja õhtuks kutsuti kohale tundmatu laulja. See viimase hetke asendaja lahkus stuudiost kahe loo ja uue nimega; ühtlasi oli alanud Guy Mitchelli karjäär.
Viimati eetris · Singing The Blues
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Singing The Blues3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Mitchelli singlid veetsid Ühendkuningriigi Official Singles Charti Top 10 hulgas kokku 115 nädalat.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Albert George Cernik sündis Detroitis Horvaatiast sisserännanud vanemate perre. Warner Bros. sõlmis üheteistaastase poisiga lühikeseks ajaks lepingu lootustandva lapstähe rolli jaoks, kuid pere kolimine lõpetas selle tee. San Franciscos valmistas ta sadulaid ja laulis kantrit raadios, seejärel teenis USA mereväes ning liitus Carmen Cavallaro orkestriga. Enne võitu Arthur Godfrey talendisaates Talent Scouts 1949. aastal salvestas ta ka nime Al Grant all.
Columbia produtsent Mitch Miller märkas teda järgmisel aastal. Cernik ei tahtnud oma perekonnanimest loobuda, kuid Miller ei osanud seda hääldada. Perekonnanime Mitchell laenas ta produtsendilt, eesnime Guy aga võttis harjumusest vastata tervitusele sõnadega „Tere, semu.“ Stuudiotöö praktilisest lahendusest sai tema avalik nimi.
Tuntuks saamine
Sinatra stuudiosessioon tõi Mitchellile lood „My Heart Cries for You“ ja „The Roving Kind“. Esimene neist jõudis 1951. aastal USA Billboardi edetabelis teisele kohale ning Mitchellist sai rahvusvaheline täht. Tema selge ja lennukas esituslaad sobis Milleri lähenemisega: kantrilood ja rahvalauluhõngulised meelelahutuspalad kujundati popiturule sobivaks just enne seda, kui rokk noortekultuuri keskme ümber kujundas.
Muusika ja tuntumad lood
See eri turgude ühendamise võte jõudis haripunkti Melvin Endsley looga „Singing the Blues“. Marty Robbins salvestas loo kõigepealt kantrituru jaoks; Mitchelli 1956. aasta oktoobri versioon tegi sellest popifenomeni. Lugu püsis 1956–57 kümme järjestikust nädalat USA Billboardi edetabeli esikohal ja oli 1957. aastal kolmel mittejärjestikusel nädalal Ühendkuningriigi Official Singles Charti esikohal. Esitus võtab tema koha kahe ajastu piiril hästi kokku: lihvitud popihääl, kantrimaterjal ja kerge rütmitunnetus, mis sobis raadios ka varase roki kõrvale.
Edu ja tunnustus
Mitchell kogus kogu karjääri jooksul Ühendkuningriigi Official Singles Chartis neli esikohasinglit, kaksteist Top 10 singlit ja viisteist Top 40 hitti. Tema edu ei piirdunud ühe tunnuslooga: „She Wears Red Feathers“ ja „Look at That Girl“ tõusid mõlemad 1953. aastal Ühendkuningriigi Official Singles Charti esikohale, „Rock-a-Billy“ tegi sama 1957. aastal ning „Heartaches by the Number“ viis ta 1959. aastal taas edetabeli kõrgetele kohtadele. Ta tegutses ka filmis ja televisioonis, jätkates seal sama vahetu isikupäraga, mida võis juba tema salvestistes kuulda.
Mis sai edasi
Rokk vähendas pärast 1960. aastat tema edetabeliedu, kuid ei lõpetanud tema tööelu. Ta esines veel neli aastakümmet, naasis 1990. aastal Briti televisiooni draamas „Your Cheatin' Heart“ ning tegi 1996. aastal oma viimase Suurbritannia turnee. Kui ta 1999. aastal suri, kavandas ta endiselt uut salvestusprojekti: jõulualbumit.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 20.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.