Kuidas alustati

Gunnar Loho sündis 4. novembril 1955 Kohtla-Järvel Vahekülas. Laulmist alustas ta lasteaias, koolis jõudis poistekoori solistiks ning üheksandas klassis esines Atsalama kultuurimajas tantsuansambli Orion saatel. 1973. aastal kirjutas ta loo „Elu ilmas on imelik“, mis levis rahva seas ammu enne plaadile jõudmist: pärast 1986. aasta autoavariid kuulis ta seda juhuslikult veoautojuhilt.

Ansambel Kristjan astus esimest korda publiku ette 1977. aasta jaanuaris. 1983. aastal oli Loho ansambli direktor ja helirežissöör, mängis elektriorelit ning süntesaatorit ja astus meeslaulja puudumisel ka ise lavale. Tema ülesanne polnud ainult esineda: ta korraldas kontserte, vastutas aparatuuri eest ja hoidis ansambli igapäevatööd käigus. Loho rääkis toona soovist liikuda keerukama helikeele ja suurema instrumentaalmuusika osakaalu poole; sügisel oli kavas salvestada Tallinnas palu ka telesaatele „Viljaveski“.

Tuntuks saamine

1990. aastatel keskendus Loho üha enam produtsendi- ja mänedžeritööle. Tema käe all said hoo sisse Hovery Covery ja Estin; ta ise nimetas nende edukaimateks lugudeks „Ära jahtu“ ja „Esimene lumi“. Hovery Covery avapeole, mis toimus 74-ruutmeetrises Vastsemõisa kultuurimaja baaris, müüdi 925 piletit. Loho meenutas seda aega lausega: „Raha oli nii, et ei jaksanud lugeda.“ Hiljem seostas ta oma produtsenditöö ka N-Euro, Nightlight Duo ja Anmatino plaatidega.

Muusika ja tuntumad lood

Lavaesinejana kasutas Loho nime Eesti Gun. 2001. aastal ilmus selle nime all 14 looga plaat, millel oli nii tema enda muusikat ja sõnu kui ka eestikeelseid tekste tuntud välismaistele viisidele. Lõpuks jõudis plaadile ka „Elu ilmas on imelik“; tema enda lugude seas oli veel „Kodanikud“. Nii ei jäänud ta pelgalt teiste karjääride korraldajaks: tema töös põimusid laulja, pillimehe, tekstiautori ja produtsendi rollid.

Mis sai edasi

2021. aastal tegi Loho uut koostööd laulja Liisa ja ansambliga Retronid. Ta kirjeldas oma kohta muusikaelus väga konkreetselt: „Tähtis, et olen asjas sees. Ma ei pea tingimata välja paistma, pigem olen hall kardinal.“ Samas intervjuus loetles ta oma tavapäraseid ülesandeid: pillimäng, laulmine, helipuldi keeramine, autojuhtimine, tehnika tassimine ja korraldamine. Kell kuus õhtul ootas teda Rakveres järgmine proov. Samal ajal kirjutas ta mälestusteraamatut, et varasemad muusikaäri etapid järgmiste elupöörete varju ei jääks.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 21.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada