Kuressaares kasvanud Paia laulis Pilvi Karu juures esimesest kuni kaheksanda klassini. Klassikalist klaverit õppis ta umbes kolm aastat; seejärel keskendus ta klaverisaatmisele. Kolmeteistkümneselt hakkas ta ise muusikat kirjutama ja avaldas esimese singli. Kohalik bänd PAIA andis talle varakult lavakogemust ja võitis 2011. aastal rahvahääletusel konkursi Superbänd.

Vanaema soovitas saata lood Sven Lõhmusele ja Lõhmus kutsus ta stuudiosse. 2012. aastal alustas Paia koostööd agentuuriga Moonwalk ning selle esimene avalik tulemus oli „Päästke Noored Hinged“: laulu kirjutas Grete ise, eestikeelse teksti autor ja produtsent oli Lõhmus. 2013. aasta Eesti Laulul viis publik 17-aastase Kuressaare laulja superfinaali, kus ta jäi Birgit Õigemeelest maha vaid kahe protsendipunktiga.

See läbimurre ei teinud laval olemist automaatselt lihtsamaks. Paia on meenutanud varahommikust otse-eetrit, kus ta pidi üksi klaveri taga laulma ja läks sedavõrd närvi, et hääl värises, murdus ning tempo lagunes. Ta hakkas end uuesti sammhaaval treenima; pool aastat Milanos ülikoolis andis talle iseseisvust ja enesekindlust. 2016. aasta Eesti Laulule naastes ütles ta, et tunneb nüüd inimesi, teeb muusikat ja läheb vooluga kaasa.

Paia pole jäänud ühe kõla juurde. 2016. aastal pidas ta oma toonaseks pärusmaaks jõuballaade, kuid tahtis proovida ka rokki, klubimuusikat ja R&B-d. Loos „Kui isegi kaotan“ oli ta nii muusika kui ka sõnade kaasautor; 2022. aastal jõudis ta koos Andrei Zevakiniga lauluga „Mis nüüd saab“ Eesti Laulu finaalis kuuendaks. Hiljem andis Púr Múdd tema aastatepikkusele klaveri taga esitatud akustilisele kavale uue suuna: sellest sai elektrooniline tantsukava.

Ta on võtnud enda juhtida ka loomingu visuaalse poole. Laulu „Kadus Käest“ video seob telefonikontseptsiooni kaudu 70 asukohta ning Paia pani selle ise kahe ööpäevaga kokku. 2023. aastal tunnistas ta, et pidev tähelepanu ja popkarjäär on teda tühjaks pigistanud. See ei olnud hüvastijätt: Paia sõnul teeb ta muusikat ennekõike iseendale ega pea iga hinna eest pildil püsima.

2026. aastal naasis ta Eesti Laulule eestikeelse looga „taevas jäi üles“. Tema enda mõõdupuu ei ole enam üksnes tabelikoht: ta võrdleb hästi tehtud laulmist tippspordiga ning usub, et eestikeelne tekst kõnetab oma inimesi vahetumalt. Nii käivad tema teel käsikäes avaliku lava kogemus ja soov otsustada ise loo, kõla ja visuaalse poole üle.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga38 allikatKontrollitud 15.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada