Kuidas alustati

Girls Aloud loodi 2002. aastal, kui ITV saate „Popstars: The Rivals“ vaatajad valisid liikmeteks Cheryl Tweedy, Nadine Coyle, Sarah Harding, Nicola Roberts ja Kimberley Walsh. Saates pandi uus tüdrukuteansambel ja uus poisteansambel võistlema jõulude edetabeliesikoha nimel. Viis lauljat debüteeris Xenomania looga „Sound of the Underground“, mis oli avaliku hääletusega kokku pandud koosseisu kohta ebatavaliselt jõuline avalöök.

Tuntuks saamine

Debüütsingel tõusis 2002. aasta jõulude ajal otse esikohale ja püsis seal neli nädalat. Loo jõuline surfikitarri kõla ja drum'n'bass'i rütm panid peaaegu unustama, et ansambel sündis telesaates. Sellega algas ka rekordiline jada, milles 20 järjestikust singlit jõudis Ühendkuningriigi esikümnesse. Kui neid algul esile tõstnud telesaated ja ajakirjad hakkasid kaduma, arenes Girls Aloud edasi; 2005. aastaks paistis kõigi viie liikme eripära sama selgelt välja kui nende muusika omanäolisus.

Muusika ja tuntumad lood

Ansambli määravaks loomepartneriks sai produktsioonikollektiiv Xenomania, mida vedasid Brian Higgins ja laulusõnade autor Miranda Cooper. Kollektiivi laiem meeskond käsitles poppi materjalina, mida painutada, mitte mallina, mida järgida. Lauljad andsid kollektiivi keerukatele ja omapärastele lugudele äratuntavalt inimliku keskme. Nende ümber töötas suur masinavärk, kuid viis häält ja isiksust tegid tulemuse ansambli omaks.

Nende enda otsustusjõu selgeim näide oli 2008. aasta lugu „The Promise“. Plaadifirma kartis, et lugu teeb karjäärile lõpu, kuid lauljad nõudsid, et just see tuleks albumi „Out of Control“ esimese singlina välja. Loost sai nende neljas Ühendkuningriigi esikohasingel ning 2009. aastal tõi see ansamblile esimese BRIT Awardi parima Briti singli kategoorias.

Mis sai edasi

Viis albumit viie aastaga andsid lõpuks tunda. Pärast 2009. aasta areenituuri tegid nad pausi; Nadine meenutas hiljem, et tüdrukud ei rääkinud enam õieti üksteisega. Kümnendaks aastapäevaks tulid nad tagasi, kuid läksid pärast 2013. aasta viimast kontserti taas lahku. Sarah Hardingi surm muutis iga hilisema taasühinemise tähenduse. 2024. aastal astusid Cheryl, Nadine, Nicola ja Kimberley taas lavale areenituuril läbi Ühendkuningriigi ja Iirimaa: see oli austusavaldus Hardingile ja tõi kokku üle 300 000 inimese. Cheryl meenutas, et igal kontserdil valitsesid puhas rõõm ja nostalgia.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 14.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada