Kuidas alustati

Kaheksakümnendate alguse Torinos kuulas Luigino Celestino Di Agostino — tulevane Gigi D'Agostino — kohalike DJ-de kassette ja ehitas oma tuppa psühhedeelseid valguslahendusi. Ta läks diskoteeki kohe avamisel, tantsis tundide kaupa omaette ja kujutles, millised plaadid tema ise valiks. Hiljem on ta meenutanud, et just see oligi tema jaoks tantsimine.

DJ-puldis alustas ta tööd 1986. aastal. 17. detsembril 1990, kui ta oli väsinud messil lipsude müümisest, jagas ta flaiereid: Torino väike klubi oli andnud talle võimaluse korraldada esmaspäevane pidu. Pidu läks korda ja katsetusest sai püsiv peoõhtu, mille ta võis algusest lõpuni ise kujundada.

Tuntuks saamine

Aastatel 1994–1995 jõudis ta Airasca klubisse Ultimo Impero, et selle laupäevaõhtutele uus hoog anda. Ta valmistas ette iga üksikasja, lastes klubisse koguni kiige paigaldada; avaõhtu tõi kohale tohutu rahvahulga. Seal sündis tema oma segu Mediterranean progressive'ist, house'ist, technost ja afro mõjutustest, mis levis mikskassettide ning tervikliku maailmana üles ehitatud pidude kaudu.

Muusika ja tuntumad lood

Pärast esimesi õnnestumisi Itaalias muutus tema kõlapilt meloodilisemaks: rütmid polnud enam nii pealetükkivad ning lauluhääl aitas klubimuusikal jõuda poppublikuni. 1999. aasta topeltalbum „L'Amour toujours“ ühendas tundelise ja kehalise poole; „Another Way“, „La Passion“ ning loo „The Riddle“ uusversioon kinnistasid tema rahvusvahelise muusikalise käekirja.

Kahetuhandendatel aeglustas ta hoopis tempot ja tegi kõla raskemaks. Lugu „Ripassa“ aitas kujundada stiili lento violento, mida iseloomustavad aeglasem tempo, jõuline bass ja hüpnotiseerivad meloodiad; 2006. aastal lõi ta plaadifirma Noisemaker Hard, et see suund varasemast loomingust eristada. See polnud nostalgiline järellainetus, vaid teine, selgelt äratuntav muusikakeel.

Edu ja tunnustus

1999. aasta album jõudis Austrias esikohale ja pälvis mitmes riigis plaatinastaatuse. Aastatel 2005–2009 viis D'Agostino oma meetodi ka m2o eetrisse saadetega „Il Cammino di Gigi D'Agostino“ ja „Quello che mi piace“: need polnud pelgalt hittide vitriinid, vaid pikad raadiosetid täis remikse, eksperimente ja avastusi.

Mis sai edasi

2018. aastal viis koostöölugu Dynoroga „In My Mind“ ta taas Euroopa tippu; 2020. aastal järgnes koos LA Visioniga „Hollywood“. Seejärel hoidsid pandeemia ja haigus teda neli aastat DJ-puldist eemal. Niipea kui valu järele andis, asus ta uuesti muusikat looma. 2024. aasta veebruaris astus ta taas Festival di Sanremo lavale ja tunnistas prillide tagant, et oli kogu esinemise vältel nutnud. Sama aasta 21. juunil andis ta Milanos suure kontserdi; sellele järgnesid veel esinemised ja suvine residentuur klubis Cocoricò.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga27 allikatKontrollitud 11.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada