Getter
Kuusteistkümneaastane Getter Jaani jõudis televaatajate ette Eesti superstaarisaates; vaid kaks aastat hiljem seisis ta juba Eurovisiooni finaalis. Muusika ja tants kuulusid tema igapäevaellu juba lapsepõlves.
Viimati eetris · Something Good
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Something Good3 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Getter on meenutanud nii perega Õismäe korteris Eurovisiooni vaatamist kui ka seda, et oli väiksena oma mammale öelnud, et läheb kunagi ise Eurovisioonile.
- 2011. aastal ütles ta, et on natuke õppinud nii kitarri kui ka klaverit, kuid ei nimetaks seda veel päriselt pillimänguks.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Getter Jaani kasvas Tallinnas loomingulises peres, kus mõlemad vanemad olid koreograafid. Kolmandast kuni seitsmenda eluaastani käis ta Liivi Listra laulustuudios ning alates 2006. aastast Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis, mille lavastustes sai ta esinemiskogemuse juba enne telesaadet. 2009. aastal sai temast „Eesti otsib superstaari“ ajaloo noorim finalist. Järgmisel aastal mängis ta noortemuusikalis „High School Musical“ üht peaosa ja alustas koostööd plaadifirmaga Moonwalk.
Tuntuks saamine
Sven Lõhmuse produtseeritud debüütsingel „Parim päev“ sai 2010. aasta enim mängitud Eesti raadiohitiks ning sellele järgnes samanimeline lühialbum. 27. veebruaril 2011 võitis Jaani looga „Rockefeller Street“ Eesti Laulu ja esindas Eestit Düsseldorfis toimunud Eurovisioonil. Ta pääses teisest poolfinaalist üheksandana edasi ning lõpetas finaali 24. kohal. Veel enne suurvõistlust ütles ta: „Mina olen alati tahtnud seal esineda.“
Muusika ja tuntumad lood
Jaani artistikeele keskmes on laulmise ja liikumise koosmõju. Kui temalt 2011. aastal küsiti, mida ta lauljana oma tugevuseks peab, vastas ta napilt: „Oskust muusikat rütmiga siduda.“ Viisteist aastat hiljem nimetas ta üheks oma esimeseks suureks eeskujuks Michael Jacksonit, kelle juures köitis teda just võime korraga laulda ja liikuda. Sama joon ulatub tema teatrikogemusest kuni tantsulise popini: lavastus, koreograafia ja laul ei ole tema jaoks eraldi kihid, vaid üks esitus. 2023. aastal võitis Jaani telesaate „Tähtede täht“.
Edu ja tunnustus
„Rockefeller Streeti“ Eurovisiooni 24. koht ei jäänud loo viimaseks peatükiks. Aastaid hiljem hakkas laul internetis uuesti levima ning Jaani nägi enda sõnul miljoneid inimesi selle järgi tantsimas. 2026. aastal ütles ta, et lool võis taas olla aeg särada — see oli ootamatu uus tulemine, mida 2011. aasta võistluse järel keegi ette näha ei osanud.
Mis sai edasi
Pärast viieaastast pausi uue muusika avaldamisest naasis Jaani 2025. aastal looga „Vajan hingata“. Kontserte oli ta vahepeal edasi andnud, kuid uue suuna leidmine võttis aega; selle loo puhul oli ta ise ka autorite seas. Tagasitulekust rääkides ütles ta: „Ma usaldan nüüd ennast ja oma valikuid rohkem.“ Järgmisel aastal naasis ta Eesti Laulule looga „The Game“, mille loomisel seadis ta taas keskmesse laulu, tantsu ja visuaali ühise terviku. Eesti Laulu 2026. aasta finaalis sai „The Game“ viienda koha.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 20.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
