Fun
fun. jõudis 2013. aasta Grammy auhindade jagamisele parima uue artisti nominendina, kuid selle trio edu polnud algaja juhuslik õnn. Nate Ruess, Andrew Dost ja Jack Antonoff olid juba kolmes eri bändis tuurielu tundma õppinud; nende ootamatu teine vaatus muutis ehitud indie-popi areenimõõtu ühislauludeks.
Viimati eetris · Carry On
Lood eetris
90 päeva · 06.10.2026Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Carry On2 korda eetrisviimati
- 2Some Nights2 korda eetrisviimati
Kas teadsid?
- Trio aitas asutada organisatsiooni Ally Coalition, mis teeb koostööd LGBTQ-noori toetavate kohalike ühendustega.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Kui The Formati tegevus lõppes, asutas Ruess 2008. aastal New Yorgis bändi fun. ning kutsus kaasa Anathallo liikme Dosti ja Steel Traini liikme Antonoffi. Kolmel mehel olid erinevad muusikalised vaistud, kuid neid ühendas isu suurejoonelise popmuusika järele. 2009. aasta debüütalbumil „Aim and Ignite“ ühines Ruessi proosalik kirjutamislaad tihedate ja laia kaarega seadetega. Album leidis publiku, kuid läbimurret peavoolu ei tulnud. Nii seisis trio teise albumi eel raske küsimuse ees: kuidas kasvada, ilma et kordaks lihtsalt esimest plaati.
Tuntuks saamine
Lahendus tuli siis, kui palju hiphoppi kuulanud Ruess otsis üles produtsent Jeff Bhaskeri. Esimesel kohtumisel laulis ta „We Are Young“ otse Bhaskerile. Produtsent kutsus bändi järgmiseks päevaks stuudiosse ja vabastas viimaks kogu albumi jaoks oma ajakava. 2012. aasta alguseks oli laulust saanud bändi fun. esimene USA edetabeli 1. kohale jõudnud pala ning album „Some Nights“ tõi ansambli peavoolu. Ruess jälgis edu kasvu tuuril olles. Kui singel edetabelit juhtis, ütles ta, et tohutu avalik tähelepanu polnud nende eesmärk kunagi olnud.
Muusika ja tuntumad lood
Ruess ei mänginud ühtki pilli; ta kuulis valmis lugusid enda sees ning kirjeldas siis meloodiaid ja laulusõnu kahele bändikaaslasele, kes ehitasid nende ümber harmoonia ja pilliseade. Albumiks „Some Nights“ oli sellest ebatavalisest tööviisist saanud bändi ühine keel. Trio teatraalsesse poppi jõudsid hiphopirütmid, Bhasker aga ärgitas kihte eemaldama: seitsmeteistkümne kitarri asemel tuli alles jätta üks partii, mis kuulajatele meelde jääks. Tulemus võis liikuda intiimsest kõhklusest võimsate ühislaulude ja hiiglaslike refräänideni, kaotamata nende all kõlavat rahutut, endasse vaatavat häält. Ruessi sõnul oli kiiresti kirjutamise ja samal päeval salvestamise hasart nagu välgu püüdmine pudelisse.
Edu ja tunnustus
2013. aasta Grammy tseremoonia näitas läbimurde tegelikku ulatust. fun. võitis parima uue artisti auhinna ning Ruess, Dost, Antonoff ja Bhasker said loo „We Are Young“ autoritena aasta laulu auhinna. „Some Nights“ kandideeris aasta albumi ja parima popvokaalalbumi auhinnale ning Recording Academy teatas hiljem, et plaati oli USA-s müüdud kolm miljonit eksemplari.
Mis sai edasi
Plahvatuslikule edule ei järgnenud pikka albumijada. 2015. aasta alguses teatas fun. määramata ajaks pausile minekust, et liikmed saaksid omaette tööd jätkata: Dost suundus filmimuusikat looma, Antonoff käis Bleachersiga tuuril ja Ruess tegi sooloalbumi „Grand Romantic“. Ruess võrdles bändis ja sooloartistina tegutsemist abielu ja vallalisusega. 2026. aasta jaanuaris kirjutas The Washington Post, et fun. liikmed ei hoidnud enam ühendust ning Ruess oli naasnud The Formati juurde, et teha ansambli esimene album 20 aasta jooksul.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 09.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.
