Kuidas alustati

Rocca kohtus kitarrist Jean-Paul „Bluey“ Maunickiga plaadipoes, kus ta töötas. Maunick kutsus ta vabalt koos käivasse ansamblisse, mis tegi proovi Ida-Londoni niiskes keldris juuksurisalongi all. Seejärel kutsus Rocca kokku Maunicki, basskitarrist Peter Maasi, trummar Paul Morgani ja klahvpillimängija Jason Wrighti üheks kogu öö kestnud stuudiosessiooniks, mida ta rahastas säästude ja vanaemalt laenatud rahaga. Selle käigus valminud „Keep In Touch“ müüs kiiresti läbi sama plaadilevitusvõrgustiku, kus Rocca töötas, ja jõudis Suurbritannia edetabelis 49. kohale. 2018. aasta intervjuus sõnastas Rocca oma ajendi lihtsalt: „Ma polnud kuulsusele kunagi mõelnud ega seda tahtnud, vaid soovisin lihtsalt plaadi teha.“

Tuntuks saamine

Debüütalbumi ajaks oli Andy Stennettist saanud Rocca, Maasi ja Morgani kõrval põhikoosseisu klahvpillimängija. Freeez andis loo „Southern Freeez“ 1980. aasta lõpus välja Rocca plaadifirma Pink Rhythm alt; Beggars Banquet sõlmis ansambliga mõne nädala jooksul lepingu ja andis albumi 1981. aastal uuesti välja. Külalislaulja Ingrid Mansfield Allman andis nimiloole vaoshoitud vokaalse keskme. Sellest sai ansambli esimene singel, mis jõudis Suurbritannia esikümnesse ja saavutas kaheksanda koha, album aga jõudis 17. kohale. Nende läbimurre polnud lihvitud plaaditööstuse käivitatud projekt, vaid laia kuulajaskonna leidnud oma rahaga tehtud briti funki plaat.

Muusika ja tuntumad lood

Edu tõi ansamblis pinged nähtavale ning Rocca ja Maasi vaidlused aitasid selle lagunemisele kaasa. Kui Freeez umbes aasta hiljem uuesti kokku tuli, lepiti kokku välise produtsendi kasutamises. 1982. aastal sõitsid nad New Yorki ja töötasid koos Arthur Bakeriga, kelle trummimasinad ja klubidele mõeldud elektro jäid kaugele ansambli elava jazz-funki algusaegadest. Album „Gonna Get You“ tabas selle muutuse hetke. Seansside viimasena valmis Bakeri „I.O.U.“; Rocca, kes oli algul oodanud Ameerika külalislauljat, laulis kõrge juhtvokaali vastumeelselt ise.

Edu ja tunnustus

See hüpe tõi Freeezile suurima edu. „I.O.U.“ oli Suurbritannias kolm nädalat teisel kohal, püsis edetabelis 15 nädalat ja tõusis Billboardi USA klubiedetabeli tippu. „Pop Goes My Love“ jõudis seejärel Suurbritannia 40 parema sekka, kuid ansambli edetabelilugu muutus peagi napimaks: 1987. aasta remiks viis „I.O.U.“ tagasi 23. kohale, „Southern Freeez“ aga naasis 63. kohale. Seega ei märgi kaks peamist hitti ainult eri lugusid: need talletavad Freeezi ebatavaliselt järsu pöörde omatehtud briti funkist masinliku kõlaga elektroks.

Mis sai edasi

Rocca saavutas hiljem sooloartistina looga „I Want It To Be Real“ 1984. aastal veel ühe USA klubiedetabeli esikoha. Tema ja Maasi teed olid lahku läinud; Maas jättis endale nime Freeez ja värbas uue koosseisu. Seejärel lahkus Rocca 1990. aastate algul muusikatööstusest, suundudes infotehnoloogiasse ja mobiilside idufirmasse. Freeezi salvestised rändasid edasi ilma temata: Jamie xx, Coolio, Brandy ja Madlib on nende artistide seas, kes on ansambli salvestisi sämplinud.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 24.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada