Frank Zander
Välja ravimata mandlipõletik võttis Frank Zanderilt selge hääle. Kähedaks muutunud häälest sai aga tema tunnusmärk, mis on enam kui viis aastakümmet kandnud tema musta huumorit, paroodiaid ja Berliini teravmeelsust.
Viimati eetris · Angelina (Foxical Mix)
Lood eetris
Need lood kõlavad HappyU eetris kõige sagedamini. Vali lemmik ja telli see soovilauluna eetrisse.
- 1Angelina (Foxical Mix)2 korda eetrisviimati
- 2Marlene 2015 (Party Version)1 kord eetrisviimati
Kas teadsid?
- Fred Sonnenscheini teleesinemistel astusid kaks tema kuldhamstrist sõpra üles maskotikostüümides.
- Zander andis kahes saksakeelses dublaažis Asterixile oma hääle.
Esitaja lugu
Kuidas alustati
Frank Zander õppis esmalt graafikuks ning astus kuuekümnendate lõpus lavale ansambli Gloomy-Moon-Singers laulja ja kitarristina; hiljem kandis ansambel nime Gloomys. Seitsmekümnendate alguses muutis välja ravimata mandlipõletik tema häält jäädavalt. Hiljem ütles ta selle tahtmatu pöörde kohta: „Ühel hetkel oli hääl läinud ja Zanderi karjäär sai hoo sisse.“ 1973. aastal alustas ta soolokarjääri.
Tuntuks saamine
Läbimurre saabus 1974. aastal looga „Der Ur-Ur-Enkel von Frankenstein“: 1975. aastal sai sellest Austrias tema esimene esikohahitt. Edasine suund oli selge: Zander ei laulnud lihtsalt šlaagreid, vaid mängis rollide, õuduste, liialduste ja musta huumoriga. „Oh, Susi (Der zensierte Song)“ jõudis 1977. aastal Saksamaa edetabelis teisele kohale. Hiljem lõi ta tegelase Fred Sonnenschein, kellele vastasid elektrooniliselt moonutatud häälega kuldhamstrid; „Ja, wenn wir alle Englein wären“ tõusis 1981. aastal Saksamaal esikohale.
Muusika ja tuntumad lood
Rollid vaheldusid, aga põhimõte jäi samaks: kare hääl muutis tuttavad vormid millekski äratuntavalt omanäoliseks. 1990. aastal jõudis samas vaimus tehtud „Hier kommt Kurt“ edetabelis seitsmendale kohale. Lisaks sai Zander tuntuks telesaatejuhi ja meelelahutajana, muu hulgas juhtis ta aastatel 1976–1980 koos Helga Fedderseniga saadet „Plattenküche“.
Zanderi kõige püsivama mõjuga Berliini laul sai alguse kõrtsimõttest: Ibizal improviseeris ta laulu „Sailing“ viisile rea sellest, et ei taha koju minna. Enne Hertha amatöörmeeskonna 1993. aasta karikapoolfinaali kirjutas ta koos Hanno Bruhniga loo üleöö klubile ümber. Kui fännid tõstsid olümpiastaadionil refrääni ajal sallid üles, oli loost „Nur nach Hause“ saanud Hertha hümn.
Edu ja tunnustus
Zanderi edu ei mõõdeta seega ainult edetabelikohtadega. Koletiselaulude, hamstrikoori, telesaadete ja jalgpallistaadioni vahel kujundas ta avaliku kuvandi, milles kõlas alati Berliin. Siiski jõudis veel tema 80. sünnipäevaks ilmunud parimate lugude album 2022. aastal Saksamaa albumiedetabelis 21. kohale.
Mis sai edasi
1995. aastal kutsus Zander koos perega esimest korda jõuluõhtusöögile umbes 300 kodutut ja puudust kannatavat inimest; sellest kasvas välja kuni 3 000 külalisega Berliini pidu. 2023. aastal jättis ta Schlagerolympil suure kontserdilavaga hüvasti. Sellega ei lõppenud tema avalik tegevus: 2024. aastal asutas ta sihtasutuse Frank-Zander-Stiftung, et poeg Marcus, pojapoeg Elias ja teised abilised saaksid sotsiaaltööd jätkata.
Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 01.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada
Võta HappyU kaasa
Äpis näed kohe, mis lugu mängib, loed esitajast ja tellid soovilaulu ühe puudutusega.