Kuidas alustati

Isabelle Gall sündis 9. oktoobril 1947 Pariisis muusikute peres. Tema isa Robert Gall kirjutas Charles Aznavourile loo „La Mamma“ ning Isabelle õppis klaverit ja kitarri mängima. 1963. aastal andis isa tema lindistused kirjastaja Denis Bourgeois’ kätte. Prooviesinemine veenis Bourgeois’d ning Philips nõustus seejärel noore laulja plaate levitama, kuid plaadifirmal oli juba Isabelle Aubret: teismelisest sai France Gall.

Tuntuks saamine

Seitsmeteistaastaselt esindas ta Napolis Luksemburgi ja võitis Serge Gainsbourgi kirjutatud looga „Poupée de cire, poupée de son“ 1965. aasta Eurovisiooni. Selge hääl tegi temast ühe yé-yé-voolu tuntud esindaja. Aastatel 1967–1972 tegi ta paralleelselt karjääri ka Saksamaal, esitades seal teistsugust repertuaari ja esinedes korrapäraselt televisioonis.

Muusika ja tuntumad lood

1970. aastate algul hakkas tema populaarsus Prantsusmaal hääbuma ja ta kaalus lauljakarjääri lõpetamist. 1973. aastal kuulis ta Michel Bergeri lugu „Attends-moi“ ning soovis temaga koostööd teha. Seejärel kirjutas Berger talle loo „La Déclaration d’amour“; 1976. aastal ilmunud album France Gall andis talle selge kunstilise suuna. Hiljem nimetas ta seda taassünniks. Nad abiellusid ja koostöö tegi France Gallist Prantsuse popmuusika ühe mõjukaima hääle.

France Gall ei laulnud Bergeri sõnu lihtsalt ilusti: ta elas neisse sisse nagu näitleja. 2004. aastal sõnastas ta selle ise nii: laulmine ei tähenda pelgalt õhu sissevõtmist ning selle sõnade ja nootidena väljahingamist, vaid endast andmist, avanemist ja haavatavaks tegemist. Sama pingega kandis ta nii oma rolli Starmanias kui ka 1980. ja 1990. aastate suuri lavastusi.

Edu ja tunnustus

Vahel põimus tema ühiskondlik tegevus muusikaga. Pärast sõbra Daniel Balavoine’i surma sõitsid France Gall ja Michel Berger 1986. aasta jaanuaris Action École’i ettevõtmise raames Senegali. Üks ema pakkus, et France Gall võiks tema poja Babacari lapsendada, kuid lauljanna otsustas selle asemel pere kohapeal aidata. Pariisi naasnuna vormis Berger selle kohtumise lauluks ning sellest sai 1987. aasta albumi Babacar kõige inimlikum kujund.

Mis sai edasi

Bergeri ootamatu surm 1992. aastal katkestas nende töö albumi Double Jeu kallal; France Gall esitas albumit laval üksinda. Oma viimase täispika kontserdi andis ta 1997. aasta märtsis. Pärast tütre Pauline’i surma detsembris loobus ta lauljakarjäärist ja pühendus Michel Bergeriga jagatud repertuaari mälestuse hoidmisele. Lauljana astus ta viimast korda üles 2000. aasta augustis Olympias, kus esitas koos Johnny Hallydayga loo „Quelque chose de Tennessee“. 2015. aastal oli ta muusikali Résiste kaasautor, et anda see looming edasi noortele esitajatele.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 06.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada