Kuidas alustati

Levi Stubbs, Renaldo „Obie“ Benson, Lawrence Payton ja Abdul „Duke“ Fakir laulsid esimest korda koos 1954. aastal Detroiti keskkoolipeol. Four Aimsi nime all esinesid nad õhtusöögiklubides ja ringreisidel džässilaulude ning standarditega ja õppisid lavakunsti ammu enne, kui plaadid hakkasid tulu tooma. 1956. aastal võtsid nad nimeks Four Tops, et neid ei aetaks segi Ames Brothersiga. Ansambel salvestas plaadifirmadele Chess, Riverside ja Columbia, kuid soovitud läbimurret ei toonud ükski neist.

Tuntuks saamine

Motown sõlmis nelikuga lepingu 1963. aastal ja suunas nad algul džässi poole. Standardlauludest salvestatud album jäi aga avaldamata ning selle asemel algas koostöö Holland-Dozier-Hollandiga, kelle „Baby I Need Your Loving“ jõudis 1964. aastal 20 parema hulka. „I Can’t Help Myself (Sugar Pie, Honey Bunch)“ tõi neile esimese esikoha USA-s ning „Reach Out I’ll Be There“ jõudis 1966. aastal samuti tippu. Stubbsi tungiv bariton andis esitusele dramaatilise jõu; ülejäänud kolm hoidsid pingest tulvil kõla täpse, mitte kaootilisena.

Muusika ja tuntumad lood

See tasakaal sõltus sama palju sõprusest kui arranžeeringust. Duke Fakir ütles hiljem Guardianile: „Me olime sõbrad ja lahendasime asjad demokraatlikult.“ Oma viimistletud kõlas ühendasid nad armuärevuse, orkestraalse popi ja ööklubide distsipliini. Kui koostöö Holland-Dozier-Hollandiga lõppes, said nad hiti looga „Walk Away Renée“; hiljem näitas „Still Water (Love)“, et ansambel suutis areneda oma vokaalset käekirja hülgamata.

Four Tops lahkus Motownist 1972. aastal ja jõudis ABC-Dunhillis taas suurte hittideni, nende seas „Keeper of the Castle“ ja „Ain’t No Woman (Like the One I’ve Got)“. Hiljemgi ei elanud nad ainult kuuekümnendate mälestusest: 1988. aastal kirjutasid ja produtseerisid Lamont Dozier ja Phil Collins neile loo „Loco In Acapulco“, mis tõi nad tagasi Briti edetabeli 10 parema hulka.

Edu ja tunnustus

Algkoosseis püsis kuni Paytoni surmani 1997. aastal: 43 aastat koostööd ilma ühegi liikmevahetuseta. See püsivus oli peaaegu sama tähelepanuväärne kui hitid. Nelik võeti 1990. aastal Rock and Roll Hall of Fame'i liikmeks ning Recording Academy andis Four Topsile 2009. aastal elutööauhinna.

Mis sai edasi

Pärast Bensoni surma 2005. ja Stubbsi surma 2008. aastal jäi Fakir viimaseks algkoosseisu liikmeks ja ansambli nime hoidjaks. Ta esines turneedel 2023. aasta lõpuni, läks 2024. aastal ametlikult pensionile ja suri sama aasta 22. juulil Detroitis. Kaks aastat varem küsiti Fakirilt, kas Four Tops saaks temata jätkata, ning ta vastas: „The Tops elab igavesti edasi, täpselt nagu Motown. See muusika on igavene.“ Pärast tema surma jätkas Four Tops koosseisus Theo Peoples, Ronnie McNeir, Lawrence Roquel Payton ja Michael Brock.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 19.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada