Folkmill hakkas 1990. aastal Tallinnas mängima eeskätt iiri muusikat. Koosseisu kogunesid eri taustaga muusikud: Aldo Järve ja Enn Lakspere tulid ansamblist Kavaler, Ilona ja Anneli olid varem laulnud folkduona ning Andres Kuut oli mänginud mitmes koosseisus. Hiljem lisandusid viiuldaja Tiit Kikas ja laulja Lauri Saatpalu. Ansamblit ei ehitanud üles üks liider — kokku tulid eri kogemustega muusikud.

Üheksakümnendate alguse Eestis alles otsiti pärimusmuusikale uut, nõukogudeaegsest lavarahvamuusikast erinevat kõla. Folkmill vaatas seejuures Iirimaa poole. Nad ei kopeerinud rahvaviise, vaid otsisid stiilile omaseid pille ja tegid ise seadeid. Viiuli, kitarride, lauluhäälte ja iiri pillikõla koosmängust kujunes ansambli äratuntav helikeel. 1996. aasta kassett „O’Perett“ näitas suunda eriti selgelt: peale Tiit Kikase kahe lühikese instrumentaalpildi olid kõik palad iiri rahvaviisid, enamasti eestikeelsete sõnadega.

Ansambli loomulikuks lavaks said Tallinna pubid, eriti Hell Hunt. Mujal Eestis küll käidi, kuid ennekõike jäi Folkmill Tallinna pubibändiks. Pubilavad olid Folkmillile ühtaegu kodu ja proovikivi: Aldo Järve meenutas, et Von Krahli baaris tantsis kogu publik nende pilliloo järgi džiigi, kuid sagedased esinemised muutsid algse õhina tasapisi tööks. Saatpalu on öelnud, et viie bändiaasta jooksul esineti lausa iga päev ning kommertslik surve hakkas kooslust lõhkuma. Samal ajal tegi Saatpalu koos Kikase ja kitarrist Peeter Rebasega folgist erinevat muusikat; 1998. aastal sündis sellest kolmikust Dagö.

Folkmill ei kadunud siiski ühe tuntud laulja lahkumisega. Saatpalu ütles 2019. aastal, et ansambel tegutses edasi ka siis, kui tema ja mitu teist varasemat liiget olid juba aastaid eemal, ning samal suvel astus ta Folkmilliga taas lavale. Nimi ja repertuaar osutusid vahetuvast koosseisust püsivamaks.

Ansambli salvestused koguti 2012. aastal kolmele CD-le, kokku 51 pala. Folkmilli lugudes on kõrvuti iiri, šoti ja inglise rahvaviisid, Eesti autorite looming ja arvukas külaliste ring. Just selline segu iseloomustab ansamblit kõige paremini: mujalt pärit pärimus sai kohalike seadete, tekstide ja mängijate kaudu eestikeelseks kõrtsifolgiks, mille iiri eeskujudest lähtunud kõlal oli hiljem ka järgijaid.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga36 allikatKontrollitud 19.08.2026Leidsid vea? Anna meile teada