Kuidas alustati

Jevgeni Pavlovitš Krõlatov sündis Lõsvas töölisperekonnas ja kolis varases lapsepõlves koos vanematega Permi. Muusika haaras teda juba raadiost: kui sealt kõlas klassikaline muusika, tõusis poiss püsti ja kujutles end dirigendina. Seitsmeaastaselt palus ta end klaveriringi panna, seejärel lõpetas muusikakooli ja Permi muusikakooli ning õppis Moskva konservatooriumis korraga kompositsiooni ja klaverit. Üks tema diplomitöödest, ballett „Цветик-семицветик“, oli hiljem viis aastat Suure Teatri laval.

Tuntuks saamine

Diplom ei toonud kohe kindlat elujärge. Moskvas elas noor pere ilma sissekirjutuse ja oma koduta ning väikese poja pidid nad kolmeks aastaks vanaema juurde saatma. Krõlatov meenutas: „Läbilöök tuli mul väga hilja. Pürgisin nagu võrse läbi asfaldi, kuid võitlusele kulus kümme aastat.“ Ta kirjutas muusikat draamateatritele, animatsiooni sattus ta aga juhuslikult: Aleksandr Zatsepin ei jõudnud animafilmi „Умка“ tööd vastu võtta ja soovitas Krõlatovit. „Умка“ sai tema esimeseks suureks õnnestumiseks animatsioonis ja seejärel hakkas tema muusika kõlama mängufilmides.

Muusika ja tuntumad lood

Meloodia oli tema peamine töövahend, laulu lähtekoht aga valmis luuletus. Krõlatov ütles, et ei oska kirjutada kõigepealt muusikalist visandit, millele luuletaja hiljem sõnad leiab: head värsid andsid talle kohe ette nii rütmi kui ka intonatsiooni. Nii tekkis pikaajaline loominguline koostöö Juri Entini, Leonid Derbenjovi, Robert Roždestvenski, Bella Ahmadulina ja teiste luuletajatega.

Filmi „Гостья из будущего“ laulu „Прекрасное далёко“ muusika kirjutas ta Entini sõnadele ajal, mis oli talle endale raske. Krõlatov ise ei kuulnud selles muretut lapsefantaasiat, vaid „kutset, palvet ja anumist laste pärast, et nemad elaksid meist paremini“. Ta ütles ka: „Lastemuusikat ei ole olemas, on lihtsalt muusika.“ Filmide „Приключения Электроника“ ja „Чародеи“, Prostokvašino triloogia ning teiste filmide laulud pöördusid laste poole lihtsustamata; neid laulsid edasi ka täiskasvanud.

Mis sai edasi

Kaheksakümne viienda sünnipäeva paiku nimetas helilooja oma hilist loomejärku kokkukogumise ajaks: ta vaatas kirjutatu üle, korrastas arhiivi, tegi uusi seadeid ja lõi siiski ka uut. Muu hulgas lõpetas ta lastekooriteose „Оглянись вокруг“. Jevgeni Krõlatov suri 8. mail 2019. aastal. Temast jäi maha tohutu filmograafia, aga ka meloodiad, mis elasid filmidest kauem ja said osaks mitme põlvkonna mälust.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 19.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada