Kuidas alustati

Evelyn King sündis 1960. aastal Bronxis ja kasvas üles Philadelphias. Tema isa Erik oli laulnud tausta artistidele, kes esinesid Harlemi Apollo Theateris; Evelyn ise laulis kirikus ja kohalikes ansamblites, kes esitasid teiste lugusid. Määrav proovilaulmine polnud kavandatud: õde ettevõtte Philadelphia International Records koristustööl asendades laulis ta tualettruumis Sam Cooke’i lugu „A Change Is Gonna Come“. Laulukirjutaja ja produtsent T. Life kuulis teda ning aitas tal demo salvestada.

Tuntuks saamine

Lõpuks sai Kingist Life’i produktsioonilepingu kaudu RCA artist. Debüütalbumil „Smooth Talk“ kõlas tema east küpsem hääl Philadelphia pillimeeste ja laulukirjutajate saatel. Singel „Shame“ kogus edu aegamisi: 1977. aastal jõudis see Billboardi tantsumuusika edetabelisse, seejärel nii pop- kui ka R&B-edetabeli esikümnesse ning pälvis kuldplaadi staatuse. Hiljem meenutas King, et minestas, kui end esimest korda raadiost kuulis, tõusis seejärel püsti ja võttis end kokku. Peagi tuuritas ta koos Parliamenti ja George Clintoniga.

Muusika ja tuntumad lood

King ei lasknud diskol end raamidesse suruda. Kui temalt 1980. aastal küsiti, kas ta peab end diskoartistiks, vastas ta kindlalt eitavalt. Rokilik „Sweet Delight“ võeti jahedalt vastu ja eemaldati müügilt, kuid selle asemele tulnud „Call on Me“ tõi ta tagasi tantsupõrandatele. Seejärel panid Morrie Brown, Kashif ja Paul Laurence tema särava ning paindliku hääle kõlama trummimasinate ja süntesaatorite saatel. Selle koostöö tulemusel said lugudest „I'm in Love“ ja „Love Come Down“ diskole järgnenud R&B teetähised, mitte tema esimese edu kordused.

Kuni 1985. aastani ilmus RCA-l igal aastal tema uus album ja koostööpartnereid tuli juurde; pärast EMI-sse siirdumist jõudis ta albumitega „Flirt“ ja „The Girl Next Door“ new jack swingi ja house’i.

Edu ja tunnustus

Tema karjäär ei püsinud ühe diskoplaadi najal. „I'm in Love“ ja „Love Come Down“ tõusid mõlemad Ameerika R&B- ja tantsumuusika edetabeli tippu; teine neist jõudis Suurbritannias ka seitsmendale kohale. 1980. aastate lõpuks oli King viinud edetabelitesse üheksa albumit ning kolm tema LP-d olid saanud kuldplaadi sertifikaadi.

Mis sai edasi

King salvestas pärast 1980. aastaid harvem, kuid ei kadunud lavalt. Tema 1995. aasta album „I'll Keep a Light On“ viis ta kokku Larry Grahami, Billy Prestoni ja Jeff Lorberiga ning „The Dance“ tõi ta 2008. aastal tagasi Billboardi tantsumuusika edetabelisse. Aastakümneid pärast elu muutnud koridorikohtumist oli ta endiselt tuuril ja kuulis, kuidas uued põlvkonnad tema laule kaasa laulavad; 2019. aastal sai ta koha Philadelphia Music Alliance’i Walk of Fame’il.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga29 allikatKontrollitud 07.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada