Kuidas alustati

Esther Phillips sündis Texase Galvestonis ning kasvas üles Houstonis ja Los Angeleses. Ta laulis kirikus, kuid tema tööelu algas bluusiklubis: 1949. aastal pani õde vastumeelse tüdruku osalema talendivõistlusel Johnny Otise klubis Barrelhouse. Ta võitis, jättis kooli pooleli ja liitus Little Estheri nime all Otise rändrevüüga; nii õppis ta ringreisielu tundma juba teismelisena.

Tuntuks saamine

Esimene hitt, koos Otise ja ansambliga The Robins salvestatud „Double Crossing Blues“, jõudis 1950. aastal R&B-edetabeli 1. kohale. Samal aastal jõudsid tippu ka „Mistrustin' Blues“ ja „Cupid's Boogie“. Kiire edu ei kestnud: pärast Otise juurest lahkumist pidi ta heroiinisõltuvuse tõttu korduvalt töö katkestama. 1962. aastal tuli ta Houstonis tagasi, nüüd juba Esther Phillipsi nime all: tema esituses jõudis kantristandard „Release Me“ R&B-edetabeli 1. ja popedetabeli 8. kohale.

Muusika ja tuntumad lood

Phillips ei lasknud end kunagi ühte turustatavasse lahtrisse suruda. Tema hääl, mis painutas noote iseloomulikul moel, kõlas nii kantris, bluusis, džässis, soulis, popis kui ka diskos; eeskujuks oli talle Dinah Washington. Kõige mõjusama raami andis sellele mitmekülgsusele plaadifirma Kudu. Albumil „From a Whisper to a Scream“ laulis ta Gil Scott-Heroni sõltuvusest jutustavat lugu „Home Is Where the Hatred Is“. Laul oli lähedane tema enda kogemusele, kuid enesehaletsust ta esitusse ei lasknud.

Edu ja tunnustus

Recording Academy esitas Phillipsi neljal korral Grammy kandidaadiks, kuid auhinda ta ei võitnud. Kui „From a Whisper to a Scream“ jäi alla Aretha Franklinile, ulatas Franklin oma Grammy auhinna talle ja ütles, et võitja oleks pidanud olema Phillips. Viimast korda jõudis Phillips laia publikuni 1975. aastal, kui andis loole „What a Diff'rence a Day Makes“ disko-souli kuue. Lugu jõudis Ameerika Ühendriikides 20., Suurbritannias 6. ja USA tantsumuusika edetabelis 2. kohale; Phillips esitas seda ka saate „Saturday Night Live“ esimesel hooajal.

Mis sai edasi

Phillips salvestas ka 1980. aastatel; tema viimane R&B-edetabelisse jõudnud lugu oli 1983. aasta „Turn Me Out“. Ta suri 7. augustil 1984 48-aastaselt neeru- ja maksapuudulikkuse tagajärjel. Enne seda oli ta lõpetanud salvestused, mis ilmusid hiljem albumina „A Way to Say Goodbye“. Matusetalituse viis läbi Johnny Otis, kes oli esimest korda kuulnud teda laulmas teismelise tüdrukuna. 2023. aastal võttis Blues Hall of Fame ta oma liikmeks – tunnustus tuli just bluusilt, millest Little Estheri tee oli alguse saanud.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 19.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada