Kuidas alustati

Esivanemate Kaja tuli avalikkuse ette 2019. aastal singliga „Veere, veere päevakene!“, mis salvestati sama aasta veebruaris Tartus. Projekti eestvedaja, viisikirjutaja ja solist Artur Rinne lähtus lihtsast mõttest: vanad sõnad võivad kõnetada ka uues kõlas. Debüüdi ajal ütles ta: „Meil on tuhandeid unustatud laule, mis annavad nii hästi edasi meie esivanemate muresid ja rõõme.“ Nii ei sündinud arhiiviesituse koopia, vaid vana tekst sai uue viisi ja ühe autori kindla käekirja.

Muusika ja tuntumad lood

Esivanemate Kaja on pigem Rinne ümber koonduv muusikaprojekt kui püsiva koosseisuga ansambel. 2021. aasta loos „Venna sõjalugu“ tegid kaasa Marju Varblane, Hannes Vellend, Rauno Pella ja Asko Altsoo; Rinne soovis oma töötlusega esile tuua Eesti sõjameeste ja -naiste vaprust ning visadust. Eri aastatel on projektis osalenud ka Margus Tammemägi, Kalle Tetsmann ja Ralph Ciavolino. Muusikud vahetuvad, kuid keskmesse jäävad Rinne valitud pärimusmaterjal, tema viisid ja mõte, mille ta igas loos esile tõstab.

Edu ja tunnustus

Stuudiolugude kõrval jõudis projekt ka lavale: 2024. aasta märtsis esines Esivanemate Kaja ansamblina Rae kultuurikeskuses Harjumaa ansamblite päeval ja sai seitsme kollektiivi seas patriootlikkuse preemia.

Mis sai edasi

Uuemat luulet kasutas projekt juba varases loos „Ajarändur“, mille teksti kirjutas Jürgen Rooste. Rooste kirjutas ka 2025. aasta loo „Lahinglaupäeõhtane“ sõnad; aluseks oli tema luuletus „Isa sõjalugu“, mis sündis Venemaa täiemahulise sissetungi esimestel päevadel. 2026. aastal, kui projekti lugusid produtseeris Asko-Romé Altsoo, pöördus Esivanemate Kaja taas vana pärimuse poole: lugu „Tuul“ lähtus A. Küngi 1889. aastal kirja pandud Saaremaa muistendist „Metsade ja merede, taeva ja põrgu sündimine“ ning selle videos pandi liikuma vanad Kalevipoja-teemalised kunstiteosed.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga28 allikatKontrollitud 19.10.2026Leidsid vea? Anna meile teada