Kuidas alustati

Lapsena laulis Erika Vikman kodus karaokeseadmega, kuid oli teiste ees häbelik. Ema töö karaokeõhtute juhina tõi seadmed koju ja Erika harjutas nendega salaja. Hiljem õppis ta pop-jazz-laulu ning jõudis 2013. aastal Idolsi poolfinaali. Esimene suur saavutus tuli Seinäjoel: 2015. aasta Tangomarkkinatel jäi ta teiseks ja järgmisel suvel krooniti ta tangokuningannaks. Kroon tegi temast tuntud estraadilaulja, kuid ei aidanud tal veel leida, milline artist ta olla tahab.

Tuntuks saamine

Pärast tangokuninganna-aastat avaldas Vikman Sony alt singleid, kuid tundis, et tal puuduvad nii oma suund kui ka õige meeskond. Tantsusaalides esinenud laulja kuulas ise popmuusikat ja otsustas maailma vahetada, kui vana enam omana ei tundunud. 2018. aasta suvel tutvus ta pärast kontserti lavataguses ruumis Mökkitie Recordsi esindajatega, kes otsisid naisartisti. Uus meeskond andis tema isikupärasele ja suurejoonelisele visioonile ruumi. Hiljem ütles ta: „Plaadifirma ei tee artisti, vaid artist loob end ise.“

Muusika ja tuntumad lood

2020. aasta „Cicciolina“ muutis tangokuninganna häbitundeta Soome diskopopi täheks. Vikman jäi UMK-l teiseks, kuid lugu andis tema karjäärile uue suuna. Sama joont jätkas „Syntisten pöytä“: huumor, seksuaalne enesemääramine ja õigus jääda iseendaks said tema popartisti kuvandi keskseks osaks. Patuga mängimisel oli isiklik taust, sest lapsena oli ta kartnud usklike naabrite jutte põrgust. Vikman ei loonud karakterit pelgalt kõmu pärast, vaid tahtis rõõmsa popmuusika abil hoiakuid muuta ja aidata häbitundest vabaneda.

Edu ja tunnustus

Esimene album „Erika Vikman“ tõusis 2021. aasta augustis kohe Soome ametliku albumitabeli esikohale. Viis aastat pärast esimest UMK-katset naasis ta võistlusele looga „ICH KOMME“, võitis õiguse esindada Soomet ja saavutas 2025. aasta Eurovisiooni finaalis üheteistkümnenda koha. Suurejoonelisest Soome popartistist oli saanud esineja, kellel oli publikut ka mujal Euroopas.

Mis sai edasi

Eurovisiooni-aasta tõi tuntust, aga näitas ka piire. UMK, Eurovisiooni ja enam kui kahekümne suvise kontserdi järel kurnas Vikman end läbi, jäi haiguslehele ning pidi osa hilisemaid esinemisi ära jätma. 2026. aastal seadis ta oma töö tervemale alusele: kontserte jäi vähemaks ja tema jaksamise eest hakkasid hoolt kandma managerid. Eesmärk oli leida töörõõm uuesti, ilma eelmise aasta surveta. Samal ajal jätkas ta rahvusvahelisi püüdlusi ingliskeelsete lugudega; kevadel ilmunud „Adam & Steve“ oli tema teine ingliskeelne lugu.

Koostatud avalike allikate põhjal TI abiga30 allikatKontrollitud 20.09.2026Leidsid vea? Anna meile teada